Teisipäev, 11. märts 2008

kirjad amööbilt, väljastusteatega

Hommikul oli mu postkastis jälle Kiri. Seekord siis Tartust, Riigikohtult.

Väikese Notsu isa muudkui kirjutab ja kirjutab... ilmselt jõuame otsaga Euroopa Inimõiguste kohtusse, sest Notsu nõiamoorist ema rikub elatisnõudega eesti mehe elementaarseid inimõigusi.

Enam ammu ma ei kurvasta ega vihasta - täiskasvanud mehe totrused ajavad mind naerma. Ammugi ei looda ma mingi raha saada. Paraku võtab kohtusüsteem iga kaebust tõsiselt ja nii pean Riigikohtule korrektse vastuse kirjutama.

Saabuva sünnipäeva puhul saadan Väikese Notsu amööbist isale karbitäie pastakaid ja ploki kirjapaberit ümbrikega. Et teekond kohtusse vahendite puudusest ei rohtuks.

1 kommentaar:

  1. mul on umbes sama seis, riigikohtuni pole veel jõudnud.
    tõsi, minu pärdiku isa teenib noh... sama viletsat palka kui mina, ütleme nii.
    ainult et mina pean oma palgast toitma kolm inimest ja tema üheainsa.
    ma varem viitsisin kohtu poole ergutavaid noodikesi saata, nüüd on mul kuidagi toss väljas ses suhtes.
    ja väga kaua on vaikus olnud.
    no veel paar aastat ning vanem laps ongi täiskasvanu. nii kergelt need "isad" meil pääsevad.
    aga kui mu omad pojad peaks kunagi oma laste suhtes sama poliitikat ajama, saavad nad mu käest vett ja vilet, seda ma ütlen, hurjohh!

    VastaKustuta