jaaninädalavahetus

Tallinn-Munalaid-Pärnu-Munalaid-Tartu-Võru-Haanja.
Selline jaaninädalavahetus oli.
Et Munalaiul puhus suisa orkaan, siis ei õnnestunud välised tööd kohe üldse. See-eest sai sisemine osa taas veidi hubasem.
Invaliidide ühing murdis küüne ja hamba. Sestap ka erakorraline Pärnu-sõit. Ei olnud naljakas vaadata, et Pärnu hambapolikliiniku, ehk siis erakorralist abi pakkuva asutuse uksel ilutses silt - "head jaani". Justkui käidaks seal ukse taga lihtsalt niisama.
Meedias pasundatavast majanduskriisist ei ole lõhnagi, sest ükski Pärnu arst ei soostunud tulema nädalavahetusel välja osutama erakorralist abi hoolimata pakutud krõbedast valustpäästvast summast.

Mure sai lahenduse Tartus. Ja küünemure samuti. Verilihale murtud küünega oli kole valus. (Aga kes käskis beibeküüntel makroflexi lõikumise kallale asuda)

Jaanipäeval valas Võrus nagu oavarrest. Kuniks ma Maksimarketist endale uhked roosa-lillaruudulised kummikud soetasin. Ja õhtuks oli päike väljas. Mul ei olegi nii mõnusat jaaniõhtut olnud - uhke suur lõkketuli ja head inimesed ümberringi.

Homsest oleme töölainel tagasi - Väikese Notsu kõrvad tunnistati hommikul enam-vähem paranenuteks. Juuli lõpus vaatab Mustamäe Haigla tohter üle, kas vedelik kõrvast on taandunud. Kui jah, siis hingame kergendatult, kui ei, siis ootavad ees uued shundid.