neljapäev, 26. juuni 2008

finito

Kool näikse selleks aastaks lõppenud olevat, kuigi kaks hinnet ei ole senini õppeinfosüsteemi ilmunud. Olen üpris rahulik - suhtlemispsühholoogia eksamit tehes tundsin end kindlalt, oskasin vastata ja loodan suisa paremapoolsele hindele. Esimesest kursusest pärineva võlaga aines "Eesti riik ja ühiskond" kanti eksamipunktid üle ning õppejõud sirvis kodutööd põgusalt, öeldes julgustavalt: oh uuesti seda tegema küll ei pea.

Kui nüüd viriseda tahaks, siis võiks meel olla veidi mõru audiovisuaalse kommunikatsiooni "E" üle. "Te ei ole isegi seda hinnet väärt", teatas õppejõud peale kolmanda versiooni esitamist. Anomaalia. Sest varem ei ole minu kirjutisi "keskkoolikirjandi tasemel olevaiks üllitisteks" nimetatud.

16 AP on jäänud võiduka lõpuni järgmisel kevadel.
Et mis tunne on? Vaba ja õnnelik. Teadmine, et 104 AP on kolme aastaga töö ja lapse ja hobide kõrvalt tehtud, annab suisa tiivad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar