Suure maantee pealt paistab meri. Ilus pillirooga ääristatud avameri, taamal kaks laidu ja saar. Tegemist on kaitsealaga - riiklikult kaitstakse küll konkreetset taime, kuid roostikus pesitsevad linnud.
Teest veidi eemal asuva palkmajani viib väike hooldatud autorada. Kaheroopmelise raja alguses on keelumärk, mille all olev kiri teatab, et tegemist on eramaaga, kuhu sissesõit on lubatud valdaja loal. Valdaja telefoni, tõsi, ei ole märgitud.
Palkmajast mereni on maaomanik trimmerdanud jalgraja laiuse koridori. Tegelikult on see rada seal alati olnud. Looduse enda kätetööd kasutavad veeni jõudmiseks ainsad püsielanikud - metskitsed ja -sead ning rebased.
Õnnetuseks paistab laiendatud loomarada ka maanteele. Ja uhkematest uhkemad masinad ei häbene peatuda, julgemad koguni keelumärgi alt sisse pöörata. Atv-omanikud põrnitsevad hindavalt roostikku. Häbelikumad puhkajad tulevad jalgsi, kuid ülbelt, otse hoovi.
Sest kuskil taamal paistab meri. Ja rannal on tore telkida, prahti loopida ja lärmata.
Mul ei oleks midagi selle vastu kui käiakse, aga ma keeldun olemast koristaja. Ja pesitsevate luigeperede rahu ei luba ma ka rikkuda. Pealegi ei ole meie kandis kaunist liivakallast, vaid murune rannariba ja sügavaks minekuni tuleb sada-paarsada meetrit jalutada.
Sestap paigaldame majani viiva tee ette barrikaadi - tõkkepuu kirjaga "rand on soine, puhkamiseks ei sobi" ning veeretame teepeenrale, sinna kus linnameeste uhked raudruunad parkida/peatuda armastavad, suured maakivid.
Ja teeäärse, maja juurde sissesõitu keelava märgi asendan ka. Uus märk teavitab näiteks reostatud alast või kasvõi tuumajäätmete ladustamiskohast. Kuidagiviisi peab ju privaatsuse suvekodu hoovis säilitama.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Ja tänapäeval öeldakse: me oleme Tallinnast, me ei maksa!
VastaKustutaSamas - randa peab inimene saama, olgu või Tallinnast. Isegi telkida vist tohib, meeldigu see sulle või mitte. Kas kaitseala või luigepaar muudavad siin midagi? Ei tea.
VastaKustutaKallasrajale juurdepääsu tagamine on omavalitsuse mure(looduskaitseseadus - "Kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale"). Samas on loomulik, et kui on rand ja kui sinna viib ainult üks tee, siis tahetakse seda ka kasutada.
Mererand _ei ole_ privaatne koht, ka siis mitte, kui su koduõu sellest kümne meetri kaugusel on.
Kaur. Need tüübid ajaks oma seitsmese pemmi luigepesa kõrvale, teeks rookatusega maja räästa alla lõkke. Nad püüaks nad tiigist kala ja loobiks pudelikillud asemele.
VastaKustutaPalun tule, aga korista enda järelt KOGU praht ja ära sega kohalikke, suuri merelinde. See on linnuvaatlusala, Kihnu-Ruhnu merepark, emaputke kaitseala. Puh, kokku oli seitse erinevat kaitseteemat sellel kinnistul, kuhu atv-d ja pemmid sisse pürgivad.
Ja lisaks on lindudel pesitsusaeg. (Vist veel on, ma ise ju ka esimest aastat...)
Igatahes mõistan nende paari lühikese suvekuu järel, miks kohalikud kodumajade juurde viivad teed autodele füüsiliselt sulgevad.
Ma olen jõmmide peale tõsiselt kuri.
Nojah. Mul on ka tükike mereranda ja ilmselt on õnn, et sinna autoga ei saa. ATV-ga ilmselt jälle saab, nii et eks on aja ja tehnika arengu-leviku küsimus, millal...
VastaKustutaAga "igaüks paneb oma krundile nii kõrge tara ümber kui jaksab - ehk läheb jõmm naabri õue peale" pole ka suurem asi lahendus. Nii on kõigil tarad ja kas siis sellist eestit me tahtsime, eks.
Ideaalis ehitaks RMK või vallavalitsus igale jõmmile igaks nädalavahetuseks looduskaunisse kohta uue lõkkeplatsi ja kalatiigi. Vähem ideaalis... ei tea vist keegi, kuidas peaks. Ja tegelikult tulevad tarad.
Ma võtaks sel seadusandluse, kaitsealade ja mereäärde juurdepääsu teemal veidi sõna, aga ei viitsi... eks ma harin Hiirt kunagi nelja silma all neil teemadel, mida peab ja kuidas saab.
VastaKustuta;)
Kaur, pole tõesti mõtet kogu riiki tarastada, pigem tasuks selgitada, selgitada ja veelkord selgitada. Uskudes inimeste headusesse ongi 90% normaalseid, ent ülejäänud 10% suudavad korraldada sellise laga, mille koristamisek speab järjekordse "Teeme ära" kokku kutsuma.
VastaKustutaMurueit, kas pole mitte nii, et kallasrajale peab ligi pääsema mööda avalikku teed. Ja kogu maal võivad nad viibida loata päikesetõusust -loojanguni. Aga seaduse mõistes avalikku teed mootorsõidukite liiklemise jaoks mu krundil ei ole.
endiselt harimata Hiir.
No kallasrajal käimist ei saa sina nüüd keelata... aga see pääs kallasrajale - seal oli mingi teema, et kus on läbi aegade mingid läbipääsud ja teed olnud, et sealt vist tuli läbi lasta? Aga see teema on läbi aegade mu jaoks segane olnud.... no ütleme, et vanaema lubas külarahval hoovi kaudu merele minna, kas siis pean mina ka lubama või ei? eeldusel et näiteks 200m kaugusel on tee olemas.
VastaKustutaKaitsealusele roostikule on ehk mingid erisätted - seda pead sealt oma rahvuspargist uurima.... või on looduskaitseseadused või kusagil pesitsusajal häirimise keeld ehk sees?
(1) Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.
(2) Kallasraja laius on:
1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
2) teistel veekogudel 4 meetrit;
3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda.
(3) Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara.
ja
§ 161. Kallasrada
(1) Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks.
(2) Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Paragrahvis 142 sätestatud kitsendused kallasraja suhtes ei kehti.
ja
155. Avalikult kasutatav tee
(1) Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena.
(2) Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi.
(3) Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras.
Anu kommentaariga läheb teoretiseerimine huvitavaks.
VastaKustutaAvalikult kasutatav tee, mis "läbib kinnisasja".
Maanteelt viib suvekodu juurde pinnastee. Ehk siis teerada, mille minu ja eelmise omaniku autode rattad on sinna teinud. Et tegemist on erinevate kaitsealadega ning minu sooviks on säilitada maastiku algupära, siis minu maa-ala ega "hoov" eraldi piiritletud ei ole. Rannakarjamaa ja märk sissesõidu keelu kohta. Maja juurest mere äärde trimmerdatud rada mahutab hea tahte korral isegi dziibi. Selle tee puhul on tegemist tõepoolest minu omanikukäe sekkumisega. Kas neid kahte teed, pikkuses hoovini vast 50m ja mereni + ~100m võiks vaadelda §155lg1 mõistes "avalikult kasutatava teena"
Pilliroog kasvab kuni vee piirini. Kas antud juhul siis "kallasraja avalik kasutamine" tähendab pilliroos sahmimist?
Pagan, keeruline on see seadusevärk:) Tõkkepuu paigaldamine on oluliselt lihtsam:P
Murueit, hari ikka meid ka :)
VastaKustutaMa ise ei hakanud seadusi tsiteerima, aga kui juba, siis: Looduskaitseseadus § 36 ütleb kahte asja.
(1) Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal.
(2) Kohalikud omavalitsused on kohustatud ... tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale.
Ehk siis: kui jõmm on sinu maja lähedal kallasrajale juba pääsenud, siis võib ta seal olla, telkida või teha mida iganes, aasta- ja ööpäevaringselt (täites muidugi muid seadusi ja mitte kahjustades sinu omandit).
Aga jõmmi sinns saamine on puhtalt tema isiklik mure. Sinu märgistatud krundile ta sinu loata astuda ei tohi. Teed tohib kasutada, kui see on avalik tee või kui seal on seatud servituut - vaata oma krundiplaan üle, aga võib arvata, et ei ole.
Võib lugeda ka:
http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=13&artid=7987
http://trip.ee/node/40974
Aga seadused seadusteks, seadused ainult formaliseerivad inimestevahelisi sisulisi kokkuleppeid. Ja nendega peab kuidagi jõudma niikaugele, et hea on nii luigel, jõmmil kui maaomanikul.
VastaKustutaKõige lihtsam ja samas kõige halvem kokkulepe on aga see, et mereäär on lihtsalt täies pikkuses okastraadi taga. Nojah, luigel on seal hea... Tulevad meelde Rumeenia külad: külateest mõlemal pool on kahemeetrine müür, selle otsas veel okastraat, teravad orad ja klaasikillud. Kõik väravad kinni, küla nagu väike kindlus. Seal on siis saavutamata kokkulepe rumeenlaste ja mustlaste vahel, seega peab külaelanik võõrast kartma ja ennast kaitsma.
Positiivne programm oleks vallavalitsusele peale käia, et see teeks mere äärde, roostikust eemale lõkkeplatsi. Või mitu, kui ühest väheks jääb. Sinna saaks siis pemmid ära parkida ja luiki segamata õlut võtta.
VastaKustutaOh issand küll....
VastaKustutaKallasrada on jah 4 m veepiirist, suurvee ajal 2 m olemasolevast veepiirist, kus tuleb tagada vaba liikumine inimestel (seal liikuda võib küll, aga kaldaomaniku vara ei tohi samas kahjustada, rääkimata loodusest, ja keegi pole öelnud, et sinna peab autoga juurde saama).
Juurdepääs on aga hoopis omaette ooper. Avalikult kasutatav tee on kas mõne määrusega kuulutatud avalikuks (siis ta on enamasti riigi oma), valla munitsipaaltee (valla omandis, mida vald siis ka hooldab, need on valdavalt ikka kruusa- vm teed, mitte ainult pinnas) või erateed, mis valla üld- (või ka detail-) planeeringutega on määratud avaliku kasutusega teeks. Need on need teed, kustkaudu PEAB saama kallasrajale. Need on reeglina eraldi maaüksustena välja mõõdetud, muidu on väga raske piiritleda, kus on tee, kus mitte, kahtepidi saab olla ainult eratee, mille kohta siis vallal on maaomanikuga kirjalik kokkulepe kasutus- ja hooldustingimuste üle.
Kus ja kui palju selliseid teid on parasjagu ümbruskonnas, sõltub sellest, kui palju on omavalitsus neid määranud - valla rida on piisavalt avalikke juurdepääsusid tagada kallasrajale. Üle iga eramaa ei pea mitte mere äärde saama. See on ikka mõne planeeringuga või valla (munitsipaal)teede nimekirjaga ära määratud, mis teed on avaliku kasutusega teed üldse. Ja ega vald ei saa ka ilma põhjenduseta mõnda erateed avalikuks määrata - ta peab ikka maaomanikuga kokkuleppele jõudma.
Kaitsealal liikumine on (enamasti) veel omakorda rangemalt reguleeritud kaitse-eeskirjaga ja vajab kooskõlastamist kohaliku keskkonnateenistusega. :D
Järgmiseks, kui sul on seal kaitseala, siis arvatavasti sihtkaitse- või piiranguvöönd (reservaat sul seal vaevalt on, muidu ei saaks sa seal suvitadagi), nii või teisiti, mõlemas (nii siht-, kui piiranguvööndis) on kaitsealal keelatud (kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti):
- inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas;
- sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine;
- telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine;
seega võid sa nad sealt täitsa vabalt ära ajada või teeotsa sildi püstitada, et tegemist on kaitsealaga nt vms - võtku ühendust kaitseala valitsejaga ja jagagu nendega, eksole.
Kindlasti tasub ise ka igaks juhuks uurida kohalikust keskkonnateenistusest, kas antud kaitsealal on kaitse-eeskiri olemas (peaks olema) ja mis see täpsemalt vööndite kaupa räägib (muidu tekib küsimuseks ka sinu seal toimetamine).
See, et kaitsealuseid objekte võib külastada päikesetõusust päikeseloojanguni, tuleneb igaüheõigusest, kaudselt ka seadustest, samas on oluline teada, et ei tohi vastavat maavaldust kahjustada, sealseid elanikke häirida ja masinaga ei pea saama, jala ikka ning kui teeotsal/maapiiril on silt üleval, et eramaa, siis kindlasti panna juurde tel.nr ja teade, et helistagu, kui tahavad edasi minna, siis on inimesed kohustatud (no tegelt kohustust vist otse ei ole, aga siis on vähemalt, millega kohtus või politseis/inspektsioonis hiljem jaurata) helistama ja informeerima maaomanikku seal viibimisest. Kui tahad piirata suuremat maa-ala (mitte ainult ühte teeotsa), tuleb infosilte tel.numbriga panna nii tihedalt, et ühe sildi juurest näeb kahte järgmist - ühte kummaltki poolt - ja nii terve maa-ala. ;)
Vot nii...
Jäi veel midagi arusaamatuks?
Pagan, kui asjalik selgitus. Murueit, sa oled ikka super!
VastaKustutaKihnule ei lähe praam nii tihti kui Tallinnas saab ühest Statoilist teise. Jõmmil on praamini liigselt vaba aega ja mõnikord on jõmm sadamasse jõudnud liiga hilisel õhtutunnil, kui praamid enam ei käi. Jõmmile on turismiga tegeleva talu hoovil telgi püstitamine liiga kallis (no kahekümneviiekas umbes) Lisaks maksab sadamas parkiminegi umbestäpselt kakskümmend krooni ööpäevas. Selle eest saab kohalikust poest terve õlle.
Sestap on vaja pemm parkida sadamast eemale, teeveerde, kasvõi ninapidi kraavi.
Ja kolmandaks. Silt "Kaitseala" tekitaks jõmmis huvi - mida nad seal kaitsevad, vaja kahlama minna, jõmmilgi ea rääkida, et käis kaitseala vaatamas... Sestap sobib "tuumajäätmete hoiustamine" paremini.
Murueit, kas ma pean siis kallasraja patseerimiseks pilliroost puhastama:P Et äkki nad tulevadki langevarjuga:)
Muhahahahahahaaaaaa... :D :D :D
VastaKustutaEi pea sa midagi puhastama, see on sama nagu juurdepääsu teema - nad peavad sinna saama, aga keegi pole öelnud, et see neil nagu kena park jalutamiseks olema peab - maaomanik ei pea seda kogu aeg igaks juhuks puhastama (irwww) - vaadaku ise, kuidas roostikust läbi sumpavad ja olgu õnnelikud. :D
P.S. Panen siia ka ühe lingi igaüheõiguse kohta, kus lihtsate sõnadega selgitatakse veidi rohkem - loe seda ka. ;) :)
http://www.nupuklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=28
Merel peaks kallasrada ikka 10 meetrit olema?
VastaKustutaKas kaitsealade kohta on kusagil avalik kaart? Kuidas ma saan teada, kas minu - või laborihiire :) - on mingil kaitsealal ja kui, siis millisel?
Ise vastan - Maa-ameti kaardirakenduses on kaitsealad kenasti olemas.
VastaKustutaMerel on jah, 10 m kallasrada :D, on nagu laevatatav. :D :p
VastaKustutaMa panin inertsist diskussiooni järgi ainult 4 ja 2 m. :D :D
Ning jah, Maa-ameti kodukal on kaart + maakonna keskkonnateenistusest saab igaüks järgi uurida oma maaüksuse kohta kõikvõimalike looduskaitseliste piirangute olemasolu/puudumist.
;) :)
avalikuks kasutuseks määratud maa-ala ei pea sugugi mitte eraldi katastriüksus olema... aga ma ei usu, et seal mingi detailplaneerijg peal on, kui siis valla üldplaneering.
VastaKustutaaga roostiku mahavõtmise teemal ole ettevaatlik - see on arvestades looduskaitseala sul suure tõenäosusega ka kaitse all
[url=http://firgonbares.net/][img]http://firgonbares.net/img-add/euro2.jpg[/img][/url]
VastaKustuta[b]how much will windows vista ultimate cost, [url=http://firgonbares.net/]free kaspersky 1 year[/url]
[url=http://firgonbares.net/][/url] upgrade academic software adobe photoshop cs4 cracked
buy cheap software [url=http://firgonbares.net/]discount game software[/url] best software to buy for
[url=http://firgonbares.net/]adobe creative suite 4 master collection[/url] shop software kaufen
[url=http://firgonbares.net/]store finder software[/url] claris filemaker pro
software reseller list [url=http://firgonbares.net/]web store software[/b]
[url=http://sunkomutors.net/][img]http://sunkomutors.net/img-add/euro2.jpg[/img][/url]
VastaKustuta[b]zip file for nero 9, [url=http://sunkomutors.net/]student discounts on computer software[/url]
[url=http://sunkomutors.net/][/url] software purchase options teacher discount software
software for retail stores [url=http://sunkomutors.net/]buy adobe photoshop in[/url] office enterprise 2007 win32 english direct dvd
[url=http://sunkomutors.net/]windows xp sp3[/url] office 2007 enterprise serial
[url=http://sunkomutors.net/]software cd shop[/url] buy old software
office tutorial software [url=http://sunkomutors.net/]windows xp home oem software[/b]