teisipäev, 2. september 2008

nad kasvavad suureks...

Dialoog Väiksese Notsuga enne eilset trenniminekut:

-Ämmmmmmäääää. Tead, ma tahaksin hakata üksi trenni minema ja trennist tulema.
Aimates mu vastust, lisas ta kiiresti: "Tead, ma võin sõidutee ääre asemel läbi metsa ja üle mäe minna".

(Trenn asub kodust mööda kergliiklusteed minnes paarisaja meetri kaugusel, kuid ca 50m tuleb kõndida autotee ääres. Suvel rallitas Notsu samal kergliiklusteel rattaga päris omaette)

Laveerisin vaid täiskasvanutele kohaselt ning ilmselt üsna ebakindlalt: "Aaaaaa...aaaga sa ei jõua, aega on vaid mõned minutid, pean sind ikka autoga ära viskama... Noh ja järele... Betti tahab ju ka jalutada..."

**************
Mossitav põrsas kõrvalistmel rallitasin töötavale emale kohaselt kiirusega umbes kuussada trenni. Treener vaatas mind hämmeldunult: "Aga milleks te lapse vedamisega kogu aeg vaeva näete? Suur tüdruk ju. Saab ise mindud-tuldud."

Üks-null, põrsa võit. Väikesest Notsust on saamas suur.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar