Mul on jätkuvalt öö.
Täna viisin Väikese Notsu ise lasteaeda. Vedelen keset meeletut segadust. Uh... Riided on hunnikus ühes nurgas, nõud pesemata kujul kraanikausis.
Kui arvutifriiki kujutatakse grillkanakoiva seltsis aega veetmas, siis teadlane samas kontekstis on harilikult võidunud juuste ja ajatu riietusega inetu tüüp.
Just selline ma olengi. Õnneks on voodi piisavalt lai, et siia kuhjata kaks läpakat, hunnik raamatuid, paar väljatrükki eeskujulikult vormistatud BA-dest (avatud mitmest kohast), isiklikud väljatrükid, märkmik juhuslike töökõnede jaoks, arvuti- ja mobiililaadija, pudel vett, poolik võileib.
Notsu tegi eile hilisõhtul minuga suhtlemiseks uksele postkasti. Eile leidsin sealt lepatriinu kaardikese ja neli seinavärvi proovi:)
Samas vaimus jätkates lõpetan esialgse variandi õhtuks.
Jäänud on peatükk tabloidlehtede ühinemisest, mis tugineb intervjuule ning kahe lisa korrektne vormistamine.
Nojah. Ei saa ära unustada ka jooksvaid töid nagu reporteritöö tele- ja raadioosa. Esimese jaoks pean analüüsima ühte AK-d ning teise tarvis lindistama ja analüüsima raadio uudistesaadet.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
oh, mul tuleb kohe nostalgia! :) jõudu Sulle, tulemus & tunne pärast on pingutusi väärt!
VastaKustutal
VastaKustuta