palju jama eimillestki

See, et Notsu oma heleroosa telefonikese bussi kaotas, tekitas mulle emana mitu lisakäiku.

Algatuseks vihastasin ma korralikult nii enda, Notsu kui vanaema peale. Ju ma ei ole lapsele piisavalt selgitanud telefoni kasutamise põhimõtteid ja vajadust. Vanaemaga puhkepäeva jalutuskäigule minnes ei vaja seitsmeaastane kaasa mobiili. Eriti kui tema vestlused piirduvad emme, issi, vanaema ja paari sõbraga. Ja vanaema, pealt kuuekümnene. Oli temalgi lihtsam anda lapse vingumisele järele.

Helistasin pidades maha pikema kõne "leidjaga". Paar SMS-i talle, kinnitamaks, et saab väljapressitava summa. Ja veel üks kõne. Naiivitar ju. Oletasin tõsimeeli, et telefoni väärtussumma ajendab kodanikku seda kokkulepitud kohta viima. Ja muidugi oma raha eest Norrast:S

Mõistes naiivust ei osanud ma kuskile pöörduda? EMT teenindusnumber välismaalt? Number lauatelefonilt? (Vanaema vapper Elisa klient) Mida ma tegema üldse peaks? Kas telefone saab sulgeda?

Loomulikult oli Notsu isa telefon pühadeks välja lülitet ning IMEI koodi pole ma saanud siiani. Koolitusel teises riigi otsas.

Käisin politseis ja kirjutasin avalduse. Nii nagu asi oli ja palusin telefoni jälitada. Näis.

Eile ostsin Notsule uue telefoni. Samasuguse. Nokia 3500C. Roosa. Minu rumaluse hinnaks oli seekord 1100 krooni. Hobby Halli lõpumüük. Kätte saab Notsu selle telefoni kunagi hiljem. Praegu ei oska ta minu ostust midagi aimata, halab vana taga. Nojah. Pildid, muusika ja lasteaiasõprade numbrid.

Mida ma sellest jamast õppisin?
Esiteks. Lapsele peab koos telefoni ostuga, meie puhul kingiks saamisega,õpetama ka mobiili kasutamise korda.
Teiseks. Kirjutasin endale välja kogu majapidamise mobiilide IMEI-koodid. Lihtne, kuid vajalik liigutus.
Kolmandaks. Tudeerisin EMT infokülge - olen mobiilikasutaja alates 1.09.1994, aga nii mõnedki põhitõed olid omandamata.

Ja suur tänu Sulle, Kaja. Aitäh, et esmaabi osutasid ja mures nõustasid. Toimin Su edastatud juhiste kohaselt.