jätkuvalt...

Mul on jätkuvalt kaks hellikut toalooma. Enam-vähem samavärvilised, mõlemad perenaiselembesed. Tekkimas on suisa konkurents. Kui suurem elukas lamab tasa-tasa külmuka kõrval (äkki pudeneb miskit), siis väiksem peab mahtuma minu ja tema vahele (võimalikult lodevas poosis). Ja vahet pole, kas troonida prügikastil või sihtida hüppeks põlevat gaasipliiti. Kohati muutus pisema ülbus nii suureks, et siirdus suuremat nuuskima. (meie pärslasel on miski imelik komme asju nagu koer ninaga tõmmata)

Betzu haav paraneb, ta näikse olevat selle unustanud (välja arvatud elu soojas toas).

Paranemine ei kehti Miu kohta - mul õnnestus püüda täna tema uriinianalüüs ning sellega kliinikusse kihutada. PH on veelgi halvenenud, mis viitab põletikule. Samuti on uriinis kristalle (viie palli süsteemis viie palli eest). Verd enam ei leidu. Saime tugevatoimelise valuvaigisti - selle abiga peaks kassi kastile tagasi saama. Ravitoidu eesmärk on kristalle väljutada ning ravipasta aitab nende taasteket vältida.
Ma ei taha mõeldagi loomade ravi koondarvele... Õnneks ei juhtu seda sagedasti. (Khm, ja mul on jätkuvalt rahakotis Stockmanni kinkekaart 2000 krooni väärtuses, näljasurma me vist ei sure)

Nagu puuga pähe sain täna koolist saabunus väiksema lapse etteütluste vihikusse vaadates. Teksti lõpulauseks oli "Häid jõule!", Notsul siis ilma hüüumärgita, tavalise punktiga. Veerult vaatas vastu õpetaja punane kriips ning all hindeks "4". Avasin inimeseõpetuse tunnikontrolli - suheliselt segane lünkade täitmise tekst, puhta punane seekord. Ja hindeks samuti "neli". Võta näpust seda hindamise süsteemi:S
Suurem põrnitses väiksema tööd ja kommenteeris vaid ühe tabava lausega - "See on ju eluhaige kool".

No midagi positiivset võiks tulla, näiteks et lund hakkaks sadama või mu keskea kriisiga poolearuliseks muutunud naabrinaine koliks ära... (varsti hakkan enesekaitseks aiaharki kaasas kandma) Tegelikult piisaks isegi sellest kui nõudepesumasin tööle hakkaks (on pisuke lootus - täna käis mehhanik).