Teisipäev, 29. detsember 2009

Tervitused Haanja suusaradadelt

Hea, et me lume alt välja paistame!

Lumi on märksõna, mille poolest Haanja talv erineb talvest mujal Eestis. Võru poolt minema hakates muutub Kosel maastik eriti lumiseks, tee läheb kitsaks ja kaherööpmeliseks. Haanja on kui väike valgustatud paradiis keset Võru-tagust ööd! Suusaradade valgustus töötab kuni kella 21-ni. Sinnani kasutataksegi usinalt nii suusa- kui kelgumägesid. Nagu ma varasemates postitustes kirjutanud olen, paistab meie Haanja-peatuspaiga akendesse 5 km raja lõppkilomeeter.

Magasime Notsuga kaua, üheteistkümneni. Tegime kiire hommik-lõunasöögi ning panime suusad majast väljudes alla. Et plaan oli ka Võrru poodlema bussitada, tegime vaid 5+1 km. Mina olen vana, paks ja laisk, suusad igiammu määrimata. Ja mäest üles ma end nii nagu päris-suusatajad lükata ei jaksa. Ikka kaob poolel mäel hoog ja uisutamine läheb sammumiseks üle. Ka ostsin ma endale miskipärast viisteist sentimeetrit liiga pikad suusad:(
Klassikas olen tugevam - ju sellepärast, et minu lapsepõlves, õppimise ajal, ei sõidetud uisku. Notsik sõidab jätkuvalt siniste klassikamustriga Järvistega. Oli see ehk kaks või suisa kolm aastat tagasi kui ta need Jõuluvana kingikotist sai? Klassika edeneb temalgi päris hästi, kuigi aur kipub virinale minema - nääääeee, mina ei jaksa, minu suusk libiseb halvemini, sina ei oota mind üldse... Aga tuleb juba ka uisk - sügisene trennivahetus on andnud hea tulemuse. Tasakaalu eest panen talle küll viis punkti viiest võimalikust. Mis peamine, Notsu ei karda Haanja mägesid (mina, vana jänes, esimesel paaril ringil tunnen küll külma jutti südame alt läbi käimas) Sõitsime kukkumata, või kui päris aus olla, peaaegu kukkumata. Suutsin ees nina nokkivale lapsele möödudes suusakepiga müksu anda (koba rada vahetamas, noh) ja see müksuke lükkas ta hange. Õhtul teeme uued tiirud! Nots arvas, et proovime 5+3. (kolmekas on meie mõlema lemmik)

Muidu on Haanja elu linnainimese jaoks harjumuspäratult vaikne - kohalik A&O on avatud kella 9-18. Ei mingit ööpoodlemist! Ainult esmavajalikud kaubad - ja täitsa piisabki! Wifit meil ei ole, aga raamatuid võtsin kaasa terve virna. Valimatult - ema kinkis sünnipäevaks Päevalehe Eesti-sarja. (eile õhtul "neelasin" ühe - Kenderi "Iseseisvuspäeva")
Ja ahju ma kütta ei oska - vastavalt tuletõrje soovitustele lasen ma ikka viimsel kui söel kustuda enne siibri kinni lükkamist. Nohjah, siis ei tule jälle mitte ühtegi grammi sooja tuppa. Ja pliidisiibri jätsin avatuks terveks ööks, sest tuhakastist paistis hõõgvel söekilde. Linnakas, mis teha.

1 kommentaar:

  1. No praegu on Tallinnaski lund nii, et majad ei paista välja.

    Ma sain tudengiaegadel liiga säästliku kütmise tõttu vingumürgituse. Kukkusin toas kokku ja kaotasin teadvuse. Poleks sõpru olnud... Nii et pigem külm.

    Kaunist aastalõppu!!!

    VastaKustuta