pühapäev, 30. mai 2010

Reklaami ohver

Meil on puudu auto. Selline, millesse mahutada toatäis titeasju, teine spordivarustust suuskadest ja jalgrattast alates väiksele suurele õele, lisaks kaks täiskasvanut ja mõnikord pubekas ka. Hea kui sisse saab paigaldada ka suveks maale sõitva bernhardiini.

Meesisend räägib, et üks väga hea auto on Citroen Berlingo. Olla see mugav nagu sõiduauto, mahutavuselt kui mahtuniversaal ja hind kaubiku oma. Lisaboonusena pääseks selle valimisel sõidupäeviku pidamisest ja erisoodustusmaksust kui valida mitte-eemaldatava "koeravõrega" diiselvariant. Negatiivse küljena peab kaubikuks registreeritud autoga käima igal aastal ülevaatusel, aga see tundub plusside kõrval pisiasjana.
Saabus meile neljabal Ekspress, milles sidrunite müüja maha hõikas, et neil on nii Nemol kui ka Berlingol erihind. Sellega seonduvalt meenus otsekohe, et ema on ilmselt lootusetult loobunud oma Corsat igatsemast... Siirdusime osaga kambast ehk mina, meesisend ja titt, sidrunisalongi.

Esimeses salongis Sõpruse puiesteel töötas lahke müüjapoiss. Kahjuks ei olnud erihinnaga pakutavat Nemot nende salongis väljas. Näppisime veidi Berlingot, uurisime tingimusi ja läksime Kadakale edasi.
Kadakal oli Nemo küll olemas, ent müüjapoisile polnud kohale jõudnud, et uute autode müük on kordades langenud. Või ei kvalifitseerunud ma piisavalt maksujõuliseks ostjaks...
Saime teada, et
* otsitav seisab tee ääres. (See hall seal, näete? Kas tulen välja või annan võtmed ja saate ise hakkama?)
* enamik saabuvaid Nemosid on juba broneeritud. (Noh midagi vast ehk leiame ka kui kohe ettemaksu teete)
Enamat infot ei pakutud, küsida ka ei osanud.

Vaatasime Nemo üle - see ei ole meie auto - liiga väike, liiga plekine=häälekas.
Aga milline on Berlingo pakkumine?

Ja mida kuradit - ma ei saanudki teada, millises varustuses Berlingo maksab 179900. Müüjapoiss ei aktiviseerunud, vastas tuimalt ning ei soostunud isegi küsimise peale salongis asuva näidisautoni jalutada. Kõrval kires televiisor ja laual vilkus arvuti. Laupäev ikkagi.

Tagurdasime uksest välja ja sõitsime koju ära. Urisesin veel koduski kasutatud Volvode kuulutusi lapates - no pole mul vaja uut ja uhket. (Tegelikult hakkas tuttavast turundusinimesest kahju ka. Pole ta ju süüdi, et laubal on salongis tööl mõttetu mees, kes potensiaalse kliendi sulaselgelt eemale peletab)

4 kommentaari:

  1. unistasin ka ükspäev suuremast autost, leidsin XC90. Kui rikkaks saan, siis ostan.

    VastaKustuta
  2. Sidrunid ongi plekised, häälekad ja kipuvad tihti lagunema. Aga üks tuttav, kel tööalaselt palju kola vaja vedada, on rahul. Kuigi remondis käib vist päris tihti.

    VastaKustuta
  3. Kui veab, ei käi see Berlingo nii tihti remondis midagi ja on tõepoolest mugav ja mahukas, mul üks lähisugulane sõidab ja on sellega vist pooled maja ehitusmaterjalist koju vedanud. Nii et kui ikka tahad, uuri veel, kuskil ikka normaalne müüja on :)

    VastaKustuta
  4. See on linnalegend, et (seaduskuulekalt) on kaubikute puhul teised reeglid ja neid erisoodustusena ei maksustata. Autodele on lihtsustatud kord lihtsalt sellepärast, et auto on enamlevinud erisoodustus. Igat sugu muude tööandja antavate mitterahaliste tasude puhul tuleb igatahes erisoodustuse maksud ära maksta. Muidugi paljud teevad naiivse näo ette (või ongi lihtsalt teadmatuses) ja loodavad mitte vahele jääda, aga see ei tähenda, et see õige oleks. Kasuta või tööandja tanki isiklikeks sõitudeks, ikka on erisoodustus.

    VastaKustuta