Rullitamas

Kaheteistkümnenda rulluisuhooaja alguses liigun taas nagu algaja. Põhjuseks siis minu lisavarustuses olev titekäru Play S4. Kui käru manuaali on kirjutet, et sobib sportimiseks, siis jäeti lisamata (või ei osanud ma välja lugeda), et muidu 360´pöörlev esiratas tuleb sportimisel lukustada. Igatahes liikusin esmalt nagu joobes juht eeslükatava haagisega. Seejärel käisin ma teist korda elus käntsa. Õnnelikumalt kui paar aastat tagasi Notsut sõitma dresseerides. Sääred jäid seekord terveks, käru püsti ning magav poja ei liigutanud kulmugi. Hoopis naljakaks osutus kahe ratastel asja ehk minu ja käru püstiajamine. Okei, jalgpiduri abil vedasin end ikka kaheksale isiklikule rattale ning sain käru neli ka toeks:)

Hetkel kui taipasin esiratta lukustada, toimus tasakaalus ja kiiruses nihe paremuse poole. Ent eks see ikka pigem värskes õhtus jalutamine kui rõõm sportimisest ole. Aga minu üpris ebasportlikus vormis olevale kehale olid need 7 kilomeetritki liig. Oleks siis, et suurepärane saiavorm, aga ei sedagi :S

Ja edasi tuleb pikk virin: ma olen enda mõistes mõne kilo alakaalus, aga lihtsalt nõrk. Vasak põlveliiges on tulivalus isegi öösel magades. Käblaga sai ta lisahoobi ning ei liigu üldse. (Mis ei takista mul küll tegemast plaane juba homme taas rullima minna). Igakevadine hala, sel aastal aga lihtsalt veidi hilisem. Ja plaan on sel aastal siis 500km täis rullida. Poole vähem kui varasemalt, aga asi seegi.