Kolmapäev, 9. juuni 2010

Elbrus, anno juuli 2007

Kaukaasia reisi esimene retk kannab hellitusnime "tõus Observatooriumi mäele". Aastast aastasse nimetab Jaan seda künkaks ning seletab muheledes, kuidas tema x aastat tagasi y ajaühikuga üles-alla jalutas. Reaalses elus tähendas Observatooriumi "künkakese" vallutamine pea kogu päeva vältavat lauspäikest ja kitsaid ning veest uhutud mägiteid.
Kaks bussitäit "jalutajaid"muutus mõne aja möödudes mäekülge mööda looklevaks joruks.

Mina sättisin oma sammud ühe vana mehe jälgedesse. Kui ma ei eksi, luges just tema alpinismikoolis loengut liikumisest mädeges. Sel ajahetkel tundus tema tempo sobivana - ma ei kavatsenud end esimesel päeval 2000 meetri kõrgusel ära katkestada. See hallipäine mees kõndis aeglaselt ühtlasel kergel sammul.
Ometi ajas mind peatselt hingeldama ning pulsikell näitas karmi numbrit. Koperdasin vapralt edasi. Puhkepausil ütles Edgar oma pulsiks "vast saja ringis". Ja ma olin tõepoolest kadedusest (ning väsimusest ja veepuudusest) roheline.

Järgmistel aklimatsiseerumisüritustel sai iga grupike nõu kogenumalt tegelaselt ning meie rakuke E-10 tegutses Edgari käe all. Täiesti ebareaalne, et tema vanusevahe tiimirahvaga oli pea 40 aastat.

Alumiiniumist vana kooli toidukauss ja kruus vääriks eraldi peatükki - mõlemad olla mõlkinud lumelaviin. (Selle jutu tõesuses ei ole ma kindel.) Küll aga oli Edgar oma kohutava välimusega toidukausiga meie kokanaadis sage külaline - tegime koddus ettevalmistatud menüü põhjal süüa ning toiduainedki cedasime Eestist kaasa.

Prijutil näitas Egdar meile veekoha. Nii pääsesime sulatamisest, mida Jaan lahkelt soovitas:) Ja miski mu mälus meenutab, et poolsurnuna sadulasse, 5000 peale jõudes, seisis seal ees heas vormis Edgar. (Siiski - tipupäevast on jäänud vaid unesegane mälestus. Ilmselt tegi kõrgus oma ning ma võin vabalt eksida)

Edgar rääkis meie tipuskäigust venekeelses AK-s. Sügisel, piltide vaatamise päeval, kallistasime jälle kõvasti-kõvasti. Egdaril täitus sel päevas 75 eluaasta.

Nõmme rabajooksudel läbi aastate jagas just tema diplomeid. Nooruses olla ta seilanud maailmameredel. Tähelepanuväärne ja tähelepanu armastav mees, sirge ja uhke.

Tänasest igaviku radadel.
Puhka rahus, Edgar Haavik. (20.09.1932 - 09.06.2010)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar