Kolmapäev, 4. august 2010

Hüvasti, kõrged mähkimislauad!

Päevast päeva tõstis poja tagumikku üha enesekindlamalt ning õõtsutas end küljelt küljele, vahepeal ka küliliasendist maailma uudistades. Eile päeval hakkas end üpris ootamatult vasakul küljel peaaegu kõhuli pusima. Veidi enne Aktuaalset Kaamerat, koduses õhtuvaikuses, kõlas Notsu röögatus "Keeras, venna keeras end kõhuli!" Tema sõnade kinnituseks ukerdas titt üpris abitult ja ehmunult kõhul. Aitasime ta kindlasse seliliolekusse tagasi ning Notsu sõnade kinnituseks pööras ta end uuesti kõhule. Ning kordas õpitut veekord täna hommikul. Paraku on jaksu kõhul olemiseks vähe ning sestap istub emb- kumb meist poja kõrval ning lohutab ja aitab tagasi selili pääseda. Päris väsitav, muideks.

4 kommentaari:

  1. Kõhuli-olekut harjutab meie titt juba esimestest nädalatest saadik. Ähib ja puhib seejuures, aga on vaheldusega selgelt rahul. "Tita teeb titatrenni", nagu suur õde ütleb.

    (Keerama ta muidugi veel ei kipu.)

    VastaKustuta
  2. Tere! Sattusin seda postitust lugema juhuslikult, blog.tr.ee kaudu. Aga ei saa jätta märkimata, et ka minu laps keeras just eile õhtul esimest korda kõhuli ja täna hommikul siis jätkas harjutamist :) Väga tuttav tuli ette. Tema on siiski sündinud pisut varem, 18. aprillil. Igatahes jaksu teile!

    VastaKustuta
  3. http://koduperenaine.wordpress.com/2010/08/04/ara-tuli/

    VastaKustuta
  4. tubli poiss! :) ja mähkimislauale ei pea hüvasti ütlema, lihtsalt käekontakt peab nüüd küll laual lebajaga pidev olema :)

    VastaKustuta