Betti vanuseks peaks olema kaheksa kuni üheksa aastat, mis bernhardiinile on juba pea raugaiga. Tema kõnnak on suvega muutunud ebakindlamaks ning märkan teda üha enam puu all lebamas. Kolmekümnekraadises kuumas täitsa mõistlik teguviis. Murelikuks muutusin nädala alguses, mil temperatuur langes, ent koer reipamaks ei muutunud. Hakkas hoopis eriti raskelt tõusma ning ühte kehapoolt õrnalt käsitlema.
Loomaarstist peretuttav kirjutas välja tabletid, mis samaaegselt võtavad valu ning ravivad haigeid liigeseid, eakate bernade põhihäda. Esmalt saime kuuri seitsmeks päevaks, kui ei aita, kirjutatakse pikem ja kui siis ka paremuse poole ei lähe, kangem. Ja kui ikka abi ei tule, siis lisanduvad liigesevitamiinid. Jajah, needsamad - "nüüd kõnnin ma taas kergelt nagu nooruseski" :)
Eile sai Betz esimesed tabletid. Varavalges haukus lärmakalt. Hommikul tõusis hoopis kepsakamal sammul ning kraapis ust kui ma piisavalt väledalt krõbinatega ei saabunud. Aga märkasin hoopis hullemat muret. Koer liigub lõhna järgi ning pikkpoissi, milles tabletid peidus, otsis ninaga. Ühest silmast oli ta peaaegu pime juba meile saabudes. Nüüd on "tuhmiks" muutunud ka teine silm ning mõlemad silmad on pilukil ja "jooksevad vett". Loomade silmaarsti arvamus oli toona, et minu probleem on Betzu omast suurem. Nüüd olen aga tõesti nõutu... Aitasin tibil täna kuudi ukse leida - kaua ta ikka vihmaga põõsa all lebotab. Puhastasin kummeliteega ja unistan, et tegemist oleks tavalise silmapõletikuga.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Need liigesetabletid tegid minu kaheteistaastase kolliga küll imet, me nimetame neid trambutablettideks, kuuajane kuur Fortiflexi ja kuts lippab ringi, nii et pole asigi, ajab palli taga. Esialgu on piisanud ühest kuuris aastas.
VastaKustutaAga pimedus pole koera jaoks väga suur mure, sõbranna puudel elas pimedana kuus aastat...