Ja ongi neli kuud täis saanud! Poja tundub end taas raskemaks korrigeerinud olevat. Ja pikemaks ka, sest kevad-sügiskombekas on lootusetult väike juba enne kandma hakkamist.
Ila enam ei tilgu vaid suisa voolab ning lõputut rõõmu pakub puristamine. Lisaks sõrmedele jälgib poja huviga ka varbaid. Selili olles hakkab end kohe kõhule kruttima ja kõhul olles vajub mõnikord selili. Ups! Viimase kuu suurimaks saavutuseks ongi kõhuli olemine ja selles asendis pea hoidmine.
Jah, und on tõesti vähemaks jäänud - varasema kümne-poole üheteistkümne asemel ärkab pealt üheksat. Päevaunesid mõõdame minutites mitte tundides. Püüan ööunele sättida hiljem ,isegi keskööl, aga see tähendab lihtsalt hiljem magama minekut mitte hilisemat ärkamist.
Ärkvel olles veedab poja aega heal meelel mänguasjadega vesteldes ning vahepeal nendega kurjustades. Mänguasju haarab mõlemasse kätte. Tõsisemat nuttu kuuleb meie kodus mitte enam kui paar korda nädalas.
Kui tittede arengugraafikuid lugeda, siis vastab poiss kirjeldatule - ei miskit liigset ega puuduvat. Mmmõnus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar