Nõmme rabajooksul

Nõmme Rabajooksu korraldustoimkonnal näikse ilmataadiga kokkulepe sõlmitud olevat. Sügisesel jooksupäeval on mu mälus alati "tavaline" vananaistesuvi - mahe ja soe sügisilm.
Ema üritas üritusest mitte osa võtta väites, et vihma sajab. Aga paar tiba katkesid juba enne kui me Tondi Selveri bussipeatusest meie majani jõudsime. Laadisime kamba peale - Bubuu kärtspunases sportkärus, meesisend silmatorkavalt kenas ISC jooksurõivas. (Need kaks jätsid väegagi valeliku mulje, et sport on nende elu igapäevane osake :) ) Mina, Notsu ja ema haarasime kepid, kuigi Notsu võinuks 6,3 vabalt ka keppideta silgata.
Spordi populariseerisimeks kutsusime kaasa ka tuttava pere Mustamäe mägedelt. Nemad lisasid oma käruealisele plikale suure poja pluss pojal külas olnud sõbra. (Kaks last sai pühapäevasest arvutiorjusest päästetud)

Seega koosnes meie tiim hulgast lastest (kolm iseliikurit pluss kaks kärulist), 35+ klassi täiskasvanutest (4) ja rõõmsameelsest seeniorist (1).
Jõudsime alles kolmandasse starti - vimpleid jagati lõpus finišeerijatest vaid lastele. Ka teeputka oli meie finišisse jõudes tegevuse lõpetanud. :S
Aga jooksu-kõnnirõõmu saime ikka. Meesisend ei urisenud naastes isegi nägemata jäänud vormelietapi üle.