Majalised magavad. Ahjus küpseb homsete külaliste jaoks kook, mis tähendab, et mul on poolteist tundi vaba aega. Pilk telekavasse - "Tuukrikell ja liblikas" . (Mul ei ole õnnestunud seda filmi "Artises" näha. Ja nüüd ma siis istun - hilisõhtuselt luksuslikus üksinduses :) (Tegelikult oleme kahekesi - Miumiu on oma väheldase karvase kere minu ligi litsunud. Üks väheseid tegelasi, kes siin majas ei norska)
Olen Notsu kombed üle võtnud - vaatan klappidega. Nii kuulen prantsuse keele tuttavaid sõnu koos selle keele pisut kummaliste grammatiliste kasutustega. Keerasin helitugevuse üpris valjuks, kuid ma ei sega magajaid.
See ei ole nii kurb film kui arvata võiks. Aga see on film elust ja elutahtest. Ma ei tea, kas selline elu on elamist väärt - parem killuke munast kui üldse tühi koor. Ilmselt muutuvad äärmuslikes situatsioonides väärtushinnangud.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar