reede, 25. veebruar 2011

Kuhu kadus veebruar?

Alles aasta ju algas! Või on minu elu siin maasikukaitseala ääres nii paganama sündmustevaene, et üks nädalane äraolemine vajas harjumatult palju ette- ja järeltoimetamist.

Pingviinide paraadi vaadates meenus, et Notsu sünnipäeval aprilli keskpaigas peetakse koolis traditsioonilist kevadballi. Presidendiballi kleidid ja soengud sarnanevad vägagi kevadballi omadega. Kandjad on lihtsalt miniatuursed. Ja endised kolleegid tellisid oma lastele kleite õmblejate juures, julgelt samas hinnaklassis täiskasvanute peokleitidega...

Oh häda ja viletsust, sest minu suurepäraste õmblusoskustega ema siirdub ju märtsi lõpuni maakera kuklapoolele. Tema naasmisest ballini jäävast kahest nädalavahetusest piisaks ehk õmblemise tööajaks, ent valima peaks ka mudeli (lasteburdad on vast saadaval), soetama mudeliga sobiva kanga (poest ehk leiaks, aga üksi ma seda teha ei oska), maha võtma lõike (inseneritöö on minu puhul välistatud)
Kodusest kleiditagavarast leiame lumivalge C&A päritolu pruutneitsikleidi ja musta pärlkaunistusega paljaste õlgadega kleidi. Äm. No pole nagu ikka need kui piltidel hiilgavad vastu suisa peotantsukleidid...

niuks.

3 kommentaari:

  1. Mis mõtet on nii väikseid inimhakatisi nii pidulikult riietuda? Või arvab kool, et algklassilastele balli-kogemuse andmine arendab neis midagi?

    VastaKustuta
  2. Subjektiivse arvamusena leian minagi, et see on kasulik ettevõtmine. Arendab oskust käituda ja riietuda pidulikult, peotantsida.
    (Presidendiballilt leidsin klassiõe, kelle kleit kiirel pilgul meenutas vöödilist kampsi. Mina ise olin juba eelteismeline kui pagesin perekondlikul koosviibimisel peretuttava eest teise tuppa voodi alla :D, sest ma ei osanud tantsida)

    VastaKustuta
  3. kui pikk Notsu on? Äkki mul on mõni väiksem pidukleit kapis alles.

    VastaKustuta