Kohvimasin kamandas enne kohvi väljastamist lisama vett, seejärel ube ning lõpetuseks tühjendama sahtlit. Minu nõud enam nõudepesumasinasse ei mahtunud. Poiss sõi hommikusöögiks vaid kolm teelusikatäit putru. Jalad valutasid jätkuvalt. Olin unustanud pangakaardile raha kanda ja pidin keskuses toidu eest krediitkaardiga tasuma. Ühesõnaga ei olnud just vaimustav päeva algus.
Pangaautomaadi kõrval istuv suure viltuse ninaga naine erines seal tavapäraseslt jorutavatest viinaninadest. Nägin eemalt, kuidas ta küsis midagi pangaautomaadis toimetanud naiselt ja sai vastuseks pearaputuse. Ajasin okkad püsti ja võtsin turris hoiaku. Naine küsis minult viitkümmet senti. Kurat, vale adressaat, mõtlesin kontojääki vaadates. Valjult aga pakkusin, et ostan talle süüa. Küsisin, kas hommiku- või lõunasööki. Naine ütles, et vahet pole, sest pole veel kumbagi saanud. Keskpäev...
Kärutasin tagasi poodi ja ostsin talle nii võileivamaterjali kui ka sooja toidu. Viskasin korvi lisaks paki piima, kodujuustu ning präänikud. Maksin krediitkaardiga - läks trumm, mingu siis ka pulgad :) Naine vaatas mulle tänades otse silma. Tal olid ilusad eresinised silmad ning kunagi oli ta olnud kaunis. Soovisin talle südamest kõike head.
Kodu poole minnes säras päike hoopis eredamalt. Kuti lühike lõunauni ei ajanud üldse ahastusse. Hoov sai veelkord rehaga üle tõmmatud ning isegi naabrite koer haukus tervituseks kuidagi vaiksemalt. Suure viltuse ninaga võõras naine tegi mu päeva ilusaks. Ainult nelja euro eest muideks!
teisipäev, 19. aprill 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Hea tunne on, kui abi õigesse kohta läheb.
VastaKustutaSeda naist ma tunnen ja ta on tõesti kunagi ilus olnud...
VastaKustuta