Ma olen piisavalt vana ja laisk, et hilisõhtul ja öösiti kodus vedeleda. Parimal juhul külastan mõnda sõbrannat ja joon klaasikese veini. Veidi tihemini söön nende valmistatud tükikese kooki koostisega jahu_muna_suhkur_või.
Armastus Geni vastu viis meid tagasi kokku sugulasega, kellega suhted puudusid pea kakskümmend aastat. Tollele sugulasele meeldib meesisendi seltskond ja vastupidi. Tegi sugulane ettepaneku muuseumiöö raames üheskoos Nõmme Tähetorni külastada.
Heh, äge oli. Pooleteise tunnises hilisõhtuses järjekorras seistes jõudsin mõelda, miks Karula veski asemel Nõmme Tähetorni seinal ronida ei võiks? Suured kivid, jõukohased isegi minusugusele, kes kalju küljes end ääretult ebakindlalt tunneb. (Selgus, et on ronitud, konksudki paigaldatud).
Torn väljaspoolt paistab hoopis uhkemana kui sisu tegelikult. Räämas ja remontimata tähetorni hoiavad elusana vaid füüsikaentusiastid. Need teatavasti pole aga suuremad jutumehed. (Ärimehed ka vist mitte kui torni sisse piiluda).
Kui torni tutvustanud tähetarga silmad poleks särades suisa sädemeid pildunud ning ülemisel korrusel vaatlusseadme juures olevad kutid õhinal seda (vist) sajandivanust aparaati ülivõrdes tutvustanud, oleks külastuse ajaraiskamiseks nimetanud. Ootamatu rakursi alt vaade tuledes Tallinnale lisas aga emotsiooni -i -le täpi.
Pealegio hoidsid mehed pisimat ning meie, "tüdrukud" ja Notsu nautisime muuseumiööd.
Valge vein ja sushi maitsesid hea. Oo kevadine muuseumiöö :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Ronitakse:http://kurinurm.blogspot.com/2009/04/glehni-tahetornil-ronimas.html
VastaKustutaJK listis oli veel reklaam, et tulge! Ja tuli 2.5 inimest: MadisR, mina, ja EleP sõitis rattaga mööda.
Venevere vesikist ei tea midagi, aga Karulaga võrreldes on Glehni torn palju raskem. Tundub altvaates nii lihtne, jah. Aga segu on pragude vahel rohkem, haarded on lahtisemad ja kivi on kuidagi terav, näpud lähevad kärmelt hellaks. Kindad on sel tornil abiks.
Ma olen mitmele ronimis-instruktorile peale käind, et läheks veel sinna - hea koht keset linna, ei pea Astangu kombel poole suveni kivi kuivamist ootama ja üldse mugav. Keegi pole vedu võtt siiani.
Ja muuseumiööl sealsamas käisin ma ka. Teen suviste mägede jaoks tasapisi trenni. Eile ootasin vihma lõppemise ära ja läksin õhtul kell 9 beebiga Nõmmele kõndima. Ootamatult leidsin torni juurest pika saba ja mitu tuttavat :) Ovega sel seisma ja sisse minema ma muidugi ei hakanud. Aga ma olen seal tudengipõlves sees käinud küll. Siis tehti seal veel tasapisi teadust.
VastaKustutaJa tuttava sabatavad lapsed panin ma eile seal traaversit ronima... No nii natukene. Vähe puudus, et oleks ise ka proovinud :)
VastaKustutaPagan, ikka Karula veski, muidugi...
VastaKustuta