Tunnistus sisaldas ka sel aastal ainult kõige paremaid hindeid (loe: oli igav, aga uhke vaadata). Suurepärast õppeaastat meenutab ka kiituskiri "väga hea õppimise eest".
Kasutades perepeol vanemate eest kõnelnud isa sõnu.
See pikka kasvu kõhn härrasmees sõnas umbes nii - räägime numbritest, mis prantsuse keeles on keerulised. Neuf ehk üheksa. Üheksa kuud on taas möödas, kuid üheksakümmend ees.
Trois ehk kolm. Kolm kuud on ees. See tundub keeruline, pikk ja igav. Vaadates aga sooja kaunist suveilma, saab see olema tore.
Ja nii ongi. Meie teismeline sooritab küll täna alles viimast eksamit, ent eeskujulikult tubli oli temagi.
Ja tegelikult ei ole üldse kindel, kas kooliaasta on keerulisem läbida lastel või vanematel.
Ilust suve, kaaskannatajad :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar