Tallinna ja tagasi

Kodune teemaarendus.

Meil on homme vaja käia Tallinnas. Reisiks kulub kolm tundi edasi ja kolm tagasi kui minna autoga. Kohapeal kulub aega minimaalselt, mitte rohkem kui veerand kuni pool tundi.
Võimalik on sõita ka bussiga - sel juhul kuluks edasi-tagasi reisile tund enam ning kohapeal tuleks olla tund.
Eelarve on sarnane - bussipileti hind on 2x12 eurot ning Helesinine Unistus sõidab 2x250 kilomeetrit umbes 2x13 liitri kütusega.

Niisiis. Kes raiskab päeva sõitmisele?
Mina võiks ju minna, aga peaksin poisi kaasa võtma, sest meesisend arvab, et poiss on temaga jäämiseks "memmekas". Poissi aga bussiga edasi-tagasi vedada ei ole mõtet ja ega autoski poleks parem istuda.

Meesisend võiks minna, aga tema "haisva bussiga" loksuda ei viitsi. 500 kilomeetrit edasi-tagasi kihutada aga väsitaks ebameeldivalt.

Reis tuleb aga läbi viia ja justnimelt homme. Hommikuselt Rootsi laevalt saabub meile külaline - minu kümneaastane õetütar tuleb meile suvitama. Tallinnasse saabub ta vanaisa seltsis, kuid edasi... Kaalusime võimalust paluda vanaisal pista ta Täistunni Ekspressile ning sõita ise lapsele Tartusse vastu. Ainuüksi sellise asjade käigu kuulmine ajas väikese välismaalase hüsteeria äärele. Ei lohutanud ka see, et väikesed eesti tüdrukud sõidavadki maale vanaema juurde nagu postipakid - ühest otsast bussile ja teises otsas võtab vanaema vastu.

Niisiis tegeleme liisuviskamisega :) Ootamatu ideega tuli välja Väike Notsu, kes mängukaaslast eriti agaralt ootab. Notsu arvas, et tema jaoks ei ole probleem istuda hommikul seitsmesele bussile, osta bussijaamast kaks piletit ning sõita koos sõbraga tagasi. Njah. Mõttes on iva. Kuidas üheksa-aastane kümnesele vastu sõidab :)
Kaalusime sellegi variandi läbi ning otsustasime ikka meesisendi kasuks. Mees teab mis mees teeb. Kui läheb autoga, saab Notsugi Tallinna-tiiru tehtud. Kui aga bussiga, sõidab külalist tervitama üksinda.

Siin, Lõunaosariikides, paistab päike. Aeg-ajalt "nagu lubaks" vihma. Suurepärane suvitamine!