dekaad lõunas

Ma ei taha kojusõidule mõledagi, ausalt. Üks on pakkimine - kuidas mahutada katuseboksi kandvasse Helesinisesse Unistusse kõik need kotid, kompsud, pakid ja pambud. Lahenduse leidsin (nagu kunagi Kirgiisiasse suundudeski) kompressioonkottides. mahub rohkem :)


Teiseks on lõunaosariikides niivõrd mõnus nagu harva Tallinnas. Jah, isegi vihmase ilmaga.


Seekord käisime ja olime:
*Liikluslinn Uue-Antslas. Lahe ajaviide nagu alati, aga kolmas kord ma sama juttu 3,20 euro eest kuulama ei ole nõus. Tahan midagi uut! (Peatselt õnneks lubatakse kõrvale ka lõbustusparki.)
*Taasavatud Pokumaa. Ürituste kalender on muljetavaldav, aga sama jutt... midagi uut tahaks. Eelmise suvega võrreldes ei ole mitte midagi muutunud! Näiteks meisterdas Notsu JÄLLE samasuguse poku. (Sest tohutult sõbralik töötaja suunas ja... teist sorti pokudest olid kohapeal vaid näidised, materjali polnudki...)
*surnuaiatuur Urvaste kalmistul. Meesisendi vanavanemate ja nende vanemate hauaplatside kord-aastas-korrastamine. Mulle meeldib siin jalutada - 19. sajandi hauad on kenasti lillelised ja korras.
* surnuaiatuur Võru kalmistul - kalmistu nagu näidisaed - okaspuude minivormid, suvelilled, püsikud. Meie suvelilled olid JÄLLE igasuguse välimuse kaotanud. Piinlik.
* Maanteemuuseum. Ekspositsiooni poolest minu hinnangul üks Eesti vingemaid muuseume. Igatahes kiskusid plikad huviga kaarte peitvaid sahtleid lahti ning ronisid rõõmsalt teetöömasinatel. Ainus, mis seal üldse ei arene, on toidukoht. Kolme lapsega väljas süües tuleb juba hinda jälgida. Hind oli kallis ja valida polnud. Sestap sõime lihaletist mööda käinud boršisuppi ja suurepärast maasika-kohupiimasaiakest. Tea, kas tootjad olid erinevad, ent üks oli eriti kehv ja teine väga maitsev.
* Jaanilõke Tilgamäel. Mulle lihtsalt meeldib see ilma igasuguste mugavusteta talu. Seekord avanes võimalus mööda mitmekümnemeetrist kilet sõita saunast otse tiiki. Kuppelmaastiku rõõmud!
* Ape. Viisime väikese välismaalase Lätti. Notsul ja poisil polnud passe, nii, et piiririkkumine :) Pildistasime "Latvia" sildi ees ja ostsime Top! poest lehmakomme ja elusat õlut. Välismaal käidud nagu nipsti!
* Paganamaa. Seal on üks vapustav järv, millest mõnus kala püüda. (Näkkab ka minusugusel asjaarmastajal. Ja ma suisa pean igal lõunaosariikide reisil sellele järvele pääsema) Ei mingit salajast pisikest veesilma - Liivajärv on nimi. Krabilt Vastse-Roosa poole. Ettevaatust - Eesti mobiililevi puudub, kuna järv asub meeletult sügavas augus. Vanapagana jäljerada vaatama ei läinud, sest sääsed ähvardasid elusalt süüa. Aga kaks ahvenat saime saagiks - kuna kala valmistada ei viitsinud, lasime mõlemad vette tagasi.
*Kalalkäigud Rõuge järvedele. Kaussjärv ja Suurjärv. Ikka nii, et meie loopisime lanti ja lapsed ujusid. Lõbus mõlematel.
*Metsmaasikad. Kui ÕL veebist lugesin, et nende eest Nõmme turul 30 eurot kilost küsitakse, pidin tagumikule patsatama. Lõunas on neid tõepoolest vist kõik aasad ja metsad täis. Korjasime ema ja Notsuga kahasse mitu kilo. Laps käis veel üksigi tunnikese korjamas, kui sõbrad jalkat mängisid. Aga tema neid külmutatud vilju ka kõige enam armastab.

Igatahes oleme tagasi kodus. Ema pakkis kotid nii nagu ainult tema seda teha oskab. Unistuses oli ruumi laialt. Tuba on jahe ja ilm külm. Merevette ma isegi ei plaani minna. Esimesed aedmaasikad peenral lohutavad veidigi. (Aga lõunas peenrad punetasid) Tõstame tuju - algab laulupeonädal. Oleme seekord ise külaliste vastuvõtjad!