Asjade väljalaenamisest

Selle mürkroosa käsipagasisse mahtuva kohvri soetasin ma ajastul, mil kohvrite värvivalik piirdus mustaga. Talvisel Slovakkia-reisil Tescos toidukaupu ostes :)) jäi ta silma, olles tooni pealt sama värvi mu sulejopega. Edasine oli asjade loogiline jätk - umbes kümnekonna euro eest jätkasime teekonda koos.

Kord sõitsin temaga Pariisi. Ja ükskord Norra laudama. Tõsi, üks plastdetail murdus juba esimestel päevadel. Aga see ei häirinud. Kohver seisis juba mitmendat aastat riiulil ja hoidis hoolikalt saunalinasid.

Laenasin kevadel kohvri välja. Tagasi toodi ta mulle otse ülemisele korrusele, kust ta kõrval asuvasse riiulisse tõstsin. Pakkisin täna hommikul Notsu Pariisi-reisi asju ning tahtsin eemaldada pisukese pleki, mis juba kevadel silma jäi.

Edasine on vaid nutt ja hala. Kohver lendas kevadel ilmselt kiletamata kujul üldpagasis. Pagasiteenindus on tööd teinud tavapäraselt ehk kohvrit on visatud ning maandumine on ebaõnnestunud. Küljel on poole sentimeetrine kangakulumine auguni koos paarikümnesentimeetrise määrdunud triibuga. Ühel alumistest nurkadest on kangas konkreetselt lõhki. Ja ühel külgedest kangas narmendav... Ning sees peitus liivasarnaseid terasid... Pesin kohvri täies ulatuses puhtaks. Oleks pesnud ka terveks kui seda vaid teha saaks.

Minu peaaegu tuttuus kohver... Tegelikult poleks tarbimisajastul raske minna poodi, kus kohvrid on kaugelt moekamad, praktilisemad, ehk paremast materjalist kui üks odavpoest ostetu. Aga mul on temaga seotud mingid mälestused mingist ajahetkest ning muk on äraütlemata kahju.

Paraku ei ole see esimene kord, kus laenaud asja saan tagasi rikutuna. On esinenud ka juhuseid, kus ei saa üldse või saabub ese tagasi alles mitmenda meeldetuletuse peale kuid hiljem. (Päris puhas pole ma patust isegi.)

Tegin kohvrit küürides otsuse ja vormistasin enda jaoks kirjalikult, et paremini meelde jääks. Väljaspoole perekonda ma oma asju enam välja ei laena. Poed on avatud ning kauba valik külluslik.