Tööteraapia

Täna on tegelasteks Naine, jupike liivapaberit, juhtmega trell, trelli otsa kinnitatav metallharjake, pehme põrandahari, pööningult leitud rõivakirst ja aasta ja kolm kuud vana poisiklutt.

Hommikul külastasin nii oma terapeuti kui ka psühhiaatrit ja nad mõlemad jäid samale arvamusele - minu kohutava enesetunde põhjuseks on mõõdukas depressioon segunenult ärevusega. Selle vastu aitavat kõikse paremini meeldivad tegevused.

Maja ehitama asudes leidsin selle rõivakirstu pööningult. Labane ehk ilma kaunistusteta, laiast lauast ning roostes metalläärtega. Tumedat karva. Üks hing lagunenud ja teine puudu. Ajahambast vägagi kulunud, ent kuulub kuidagipidi selle maja juurde. Tõstsin esmalt kuuri, seejärel tuppa. Funktsioon küll välimuse tõttu puudus. Meesisend käskis korduvalt tükkideks raiuda ja miinigrilli visata ning ilma minu hädakisata oleks ta seda juba ammu teinudki. Esteedina on ta veendunud, et vanad asjad sobivad suurepäraselt ahju kütmiseks. Igatahes olen ma kolmel suvel lubanud seda kirstu taastama hakata. Ja kui jutt taas minu püsivusele liigub, tuletab meesisend kohe riidekirstu meelde :)

Toimetasime poisiga mitu tundi terassil. Minul käes trell, millel traathari otsa kinnitatud. Kutile surusin pihku killukese kulutatud liivapaberit - imiteeris temagi nühkimist. Kahjuks said kodused liivapaberivarud otsa - puit on ajaga pudedaks muutunud ning enne käsitsi lihvimist seda metallharjaga kiirkorras puhastada ei saa. Tugevad sooned jäid sisse. 150-ne paber on aga tumeda kihi eemaldamiseks liialt peenike. Pean poodi jämeda liivapaberi järele minema. Minu seisundis on see aga mingi teise päeva teema. Kaas sai ilus küll - kena vaadata :)