x

Viisin eile Holteri tagasi. Kardioloog tuli laialt naeratades vastu, et parem on, eksole. Kehitasin õlgu - kui siis, õige pisut. Arutasime, kuid väga targemaks ma ei saanud. Tema ütleb, et vahelöögid on healoomulised, kuigi ventrikulaarsed. Olevat monooonsed.

Kardioloog arvas, et süda on mul terve nagu purikas, et korda tuleb saada mingi teine asi, mis neid vahelööke põhjustab. Ülepinge, ütles tema. Ütles, et misiganes see ka ei ole - puugihammustus, vaktsiini tüsistus, niisama põetud viirus... et see kõik läheb üle, kuigi võib-olla tuleb veidi ravimeid krõbistada. Proovisin siis krõbistada beetablokaatorit hiireannuses. Pilt läks selgemaks, vererõhk langes veidi. Aga mis ei kadunud kuskile oli klõbin südames.

Homme tehakse ehho ehk südame ultraheli ja saan ka vastuse Holteri aparaadi kohta. Teisipäeval on mul koormustest.

Inimene harjub kõigega, ma hakkan ka harjuma selle jõuetu ja saamatu olemisega. Nädalavahetusel oli mu käepikenduseks ema, kes lapsi kantseldas ja mind muidu ka üles poputas. Homsest pean aga taas ise hakkama saama. See viimane ongi kõige hullem - mul lihtsalt ei ole jaksu ka kõige lihtsamateks toimetusteks.