Esmaspäev, 16. juuli 2012

Puhkusel vol x

Pool koolivaheaja-suvest on tänasega lõppenud. Oluliselt enam kui poole sellest ajast olen lõunaosariikides veetnud. Kõrini on Tallinnast - siin on kõik lähemal, rahulikum, sõbralikum. Ka pisut soojem.
Kõrvitsa ja suvikõrvitsate esimesed viljad on päris pirakaks kasvanud ning kasvuhoonetomatid viljuvad avamaal. Ma pole harjunud rammusa mullaga maaga - kodus ju ainult liiv.

Suvitame siin kogu puhkava perega - kass sealhulgas. Nagu Kutilegi mõjub meie pärslasele lõuna kuidagi kasulikult.
Kutt veedab päevad ilmast olenemata õues. Puudub õel naaber, kes esemeid lapsele kättesaadavatesse kohtadesse sätiks. Kuti söögiisu kasvab meeletult - hommikupudrust õhtusöögini nõustub ta igal toidukorral priske kausitäie nahka panema. (Ja argipäevalõunaid sööme me ehedas töölissööklas, kus suure ja maitsva prae hind kahest eurost kõrgemale ei küündi)

Miu aga kasutab vägagi korrektselt liivakasti - kodus kipub ta kinniste uste peale kurjustama ja siis... teadagi on pahandus majas juba minu poolt.

Ajasin meie saunaköksile samuti elu sisse - kütsin soojaks nii saunaruumi kui veepaagi. Oeh... kui leiaks kõige jaoks ehitusmehed. Hetkel oleks hädasti vaja kahte oskajat üldehitajat, ühte lammutustegelast ning pottseppa. Viimase puudumise tõttu ei saa ma pliiti alla tuld teha, aga ahjuga saan niiskuse välja vaid tubadest.
Üks ehitusmees meil on, aga tema on pigem iseenda käepikendus kui oma peaga mõtlev tegelane. Võõrsil toimetamise valu - ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi... Ja meie kohalike sõprade tuttavad ehitajad on end juba sügisekski hõivanud.

Depressiivne väikelinn - käesoleval nädalavahetusel folkisime ehk kolasime laadastunud linnas, nautisime üritusi ja eneselegi üllatuseks sattusime õhtuse promenaadimuusika asemel ehtsa Vennaskonna kontserdile. Kutt näitas rannaliival oma tantsuoskusi. Südalinna elu juurde kuulub ka õhtuste kontsertide kuulamine/kuulmine koduaiast lahkumata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar