Tere, väike inimene!

Täna, 27.augustil kell 4,27 sündis poisslaps kaaluga 4100g ja pikkusega 53cm.
Poiss lasi end pikalt oodata, ent saabus veidi alla kahe tunniga.

Kui kolmelapseline pere pidavat statistiliselt vaesusriskis olema, siis neljalapselised kalduvat asotsiaalsusele :)

Väikese lapse suur mure

Mida peaks tundma 10-aastane laps, kelle naabrinaine ei saa jagu tema vanematest ning valab oma viha välja lapse silme all lapse asjadele?  Ühes ausa ülestunnistusega: ma lõhkusin need asjad, sest sa oled sama vastik kui su ema...

Mida tunneb laps, kelle aiatooli naabrinaine puruks viskas?
Tema eesnimega lille peenrast välja tõmbab?
Ema nutma ajab?
Värskelt valminud külmkapimagnetid puruks trambib?
Kõige järel kohale kutsub politsei, väites, et naabrid on hulluks läinud...

Ausalt, ei kujuta ette, mida vaene Notsu täna läbi elas. Igatahes ütles ta õhtul, et kui jumal on olemas, siis ta nägi seda kindlasti pealt.


Konkreetne viha sai alguse sellest, et tüdruk palus ühishoovis sulgeda juba tunde avatud nendepoolse hoovivärava, et väike vend tänavale auto alla ei jookseks. (Selleks kuluks vaid sekund)



***
Vene kirik oli vist see koht, kuhu soovidega küünlaid pannakse.

Isetehtud vihikupaberid - kaaluvõit koolikotis

Kolme kooliaasta jooksul on koju kogunenud hulk ebavajalikku tuttuut koolikola.

Esimesena hakkasid silma raamatu-, töövihiku- ja vihikupaberid. Notsu koolis nõutakse õppeainete pakendamist värvide järgi. Paberikraami müüakse aga komplektidena. Mida siis hakata pihta rohelise puuviljadega kaunistatud vihikupaberiga, mis on ilus, ent kasutu. Rohelise-kollasekirju joonistatud loomadega paber oli eos äraviskamisele määratud, ent ometi seisab ta jätkuvalt riiulis. Ja komplektist on lõppenud punane ja sinine, ent liigselt on kollast ja lillat...

Möödunud aastal läsid kiirustades värvid sassi. Punasekirju eesti keele asemel sattus kooli lillakirju vene keel. Päevikus ilutsevast märkusest kurvastas Notsut enam õigesse vihikusse ümberkirjutamine.

Sellel aastal teeme siis teisiti. Soetasin vajalikes värvides ühevärvilist raamatupaberit. Lõikasin vihikutele sobiva suurusega ümbrised ja kleepisin igale nimeetiketi. Notsu kirjutab vajaliku info peale. Samasugused katted saavad töövihikud ja raamatud, viimaste jaoks varusin küll kleepkilet.

Idee tilluke, aga kasulik:

* Vihikud ei lähe sassi - ühevärviline paber eristub suurepäraselt.
* Kodus hoiustatavas "tagavaras" on hoopis vähem rulle
* Värviline raamatupaber on grammkaalult ruutmeetri kohta kergem läikivast vihikupaberist.
* Lõikasin vihikupaberi vabriku omast väiksema ja sobivama - jällegi võidetud grammid koolikotis.

(Meenus, et grammide kaupa arvestan kaalu ka matkakotti pakkides. Kui kõik pakendid jms ebavajalik kola maha jätta, saab koti märgatavalt kergema)

Järgmisena asun sorteerima värvipliiatseid - märgatav kulu on vaid teatud värvidel. Ja värvipliiatseid ju samuti ühekaupa ei müüda...



PS. Aitähi eest ära anda priske rull klassikalisi vihiku- ja töövihikupabereid.

Pohlad & kukeseened

Varahommikul kui pidupäevane vabariik alles magas, sikutas ema mind varbast. Seejärel sikutasime varbast Notsut ja hiilisime alumisele korrusele. Hiilisime seetõttu, et mitte Kutti ja meesisendit äratada. Leppisime nimelt kokku, et hommikupoolikul tegeleme korilusega ja sõidame seenele-marjule.

Minu tungival nõudmisel tegime eile õhtul üheskoos tunnise metsatuuri - pohlad lõunapoolsetel mäekülgedel on hiigelsuured ja tumepunased ehk siis täiesti valmis. Ja kukeseened helkisid tumekollaselt vastu. Ei mingit salakohta - läksime samasse Piusa-kandi metsa, kus kord varem juhusliku peatuse tegime. Ema korjas tunniga liitri prisket pohla ja meie Notsuga kahe peale ämbritäie kukeseeni.
Õhtul ajasin Võru-vanaemast jäänud "kombainid" keldrist välja - ma ole üldse marjakorjaja, kuid kombaini abil kühveldasin minagi poolteist liitrit marju topsikusse ema käsitsi korjatud kolmveerand ämbri vastu.

Peatusime veidi eemal ja sattusime paika kus veerand tunniga ämbritäie kukeseeni noppisime. Oli tükk tegemist, et mitte seentele enne korjamist peale astuda :) Hasarti jagus ja veel mitu kilomeetrit viirastus kollane väli autoaknast.

Keskpäevaks linna naastes on mõnus tunne nagu ikka kui juba varahommikust saati aktiivne olla.

Kallis polegi alati kallis

Meil oli valida - kas jätkata ehitusmeestega, kes eelmise nädala lõpuks veel "haigusest" paranenud polnud või võtta uued, kes eelmistest oluliselt kallimad.

Arutasime ja harutasime, kuid töömeestest, kes välja ei ilmu, pole vähimatki kasu. Kuna tegemist objektitasuga, siis samas raha ka muidugi ei kulu :) Ja võtsime kaks uut meest peale, seekord siis soovitustega ja hirmkallid.

Esmaspäeva hommikul helistanud mehed kell 8 ja täpsustanud. Asjatanud ettevalmistustöödega ja palunud kokkulepitud materjalid valmis seada mitte hiljem kui teisipäeval kella kaheksaks. Tööpäevad tehtud aga kella 19-ni. Eile lõunasse naastes, oh üllatust, olid nood hinnalise tunnitasuga mehed teinud valmis vägagi oluliselt enam kui me parimateski unistustes arvata osanuks.
Mehed ise kommenteerisid, et kui ilm lubab, tuleb tööd teha, eks kaardimänguaega jagu sügisel piisavalt.

Meesisend vaatas oma helekollast, jäätisekokteili karva maja ning otsustas, et saagu minu tahtmine ja vahetatud kogu vooder. Katusetöödki ju tellitud.

Mis voodrisse puutub, siis leidus üks lähivalla saekaatri mees, kes ise end kulakuks nimetab. Euro kallimalt kui konkurendid suvalist, pakub ta "vanaaegsete profiilide" voodrilauda. Vaja vaid sobiv välja valida. Tegemist kvaliteetse kraamiga - paksus suisa sama, mis kehvemal põrandalaual. Too "kulak" leidis, et kui meil lauda ikka kohe vaja, siis paneb ta oma saeveski täna tööle ja hiljemalt pühapäeval on vajalik laud valmis. Too mees muide kirjakeelt ei räägigi, suhtlevad meesisendiga murrakus.

Järeldada saab vaid üht - kes tööd teha tahab, sel tööd ka jagub. Oluline on osata terad sõkaldest eraldada.  Ja tegelikult on tulemus sama - kiired mehed küsivad palka enam, kuid närvikulu nendega on väiksem.

Esimene lasteaiapäev - nutupiilud

Väike Kutt sai tänasest koha lasteaeda. Valisime Notsu lasteaiast erineva, kuna sealses oleks minu arvates mitmeid asju teisiti korraldada. 

Eelmisel nädalal peeti uute lastevanemate koosolekut ning tänasest sooviti uusi lapsi juba kohal näha. Esmalt oli küll mõte, et enne septembrikuud ei viiks, aga siis kiunus ka Notsu sooviga venda ise harjutada.

No läksime õuemineku ajaks. Meie rühm aga õue ei tulnudki, sest uued lapsed lihtsalt nutsid vahetpidamata. Vanemad olid nad ukse vahelt sisse tõstnud ning ise asjaajamistele läinud. Mul oli kasvatajatest/õpetajatest siiralt kahju. Sõna otseses mõttes üks alustas haleda röökimisega kui teine ei jõudnud veel lõpetada.

Ilmselt mõjus meie kohaolek Kutile rahustavalt - haaras teine riiulist kaks traktorit ja sättis end laua taha mängima. Aga tegelikult on ta ju samuti ülirahulik laps, keda nutmas väga väga harva näha.
Täitsin ankeedid lapse lemmiktegevuste, söömisharjumuste ja oskuste kohta. Rohkem närvid vastu ei pidanud. Nemad hakkasid sööma, et seejärel end magama sättida. Meie läksime loomaaeda.
Kergendus, et ma ei pea Kutti vastu tema tahtmist kuskile viima ega jätma.

sügis südasuvel

Pühaba õhtul Tallinna poole veeredes näitas auto termomeeter kohati üheksat soojakraadi. Sügis, mis sügis, kuigi augusti keskpaik pole käeski.  Korjasime lõunast kaasa suvikõrvitsahunniku, pisut piparmünti ja porgandit ja redist. Minu esimesed paprikad (huvitav, kas nad peavadki olema rohelised?) Ema lisas kotti õunavisse, millest väidetavalt head kooki saab. Kütsin alumise korruse elutuba - kütmata muutus olemine õhtuti rõskeks.

Sellel nädalal toimetavad lõunaosariikides kaks esmapilgul asjalikku ja soovitustega ehitusmeest. Kui lisada, et kumbki 7 eurot tund, siis pean peatselt öise pangakülastuse planeerima :) Eelmistest ehitajatest ei ole midagi kuulda - kaugelt sugulane astus küll pisut napsisena läbi ja lubas "kohe kindlasti homme tulla"

Sügis jätkub ka põhjas - lebotasin lastega Kakumäe inimtühjal rannal. Ujuma ei kippunud minu jääkarudest kumbki - käisid vaid varbaidpidi vees ja ehitasid liivalossi.

Elu keeb Nõmme turul - Notsu palus mustikaid jääkappi panemiseks. Lettidel olid prisked Ungari lillad ploomid.

Veel on päeval soe, kuid õhtul õue enam ei kisu. Aktusepäevani on jäänud pisut vähem kui kolm nädalat. Sel aastal oleme pisut seotud ka ülikooliga - gümnaasiumitüdrukust sai õnnelik rebaseplika Tartu Ülikoolis.
Vägisi kisub sügsesse, kuigi kalendri järgi peaks ju veel südasuvi olema....

Lihtne elu ehk puudu on ehitusmehed

Vajame hädasti üht kuni kaht ehitus- ja üht lammutusmeest umbkaudu nädalaks.

Meie Võru-maja kaugelt sugulasest töömees nr 1 on neljandat nädalat kadunud. Kõlab põnevalt, et päev peale meilt nädala tasu saamist külastas ta naabrimeest eesmärgiga laenata "kümnekas"...
Telefon kas ei vasta või kostab sealt mörin. Ühel hommikul helistas ise ja andis teada, et "midagi tuli vahele ja ikka ausõna ei saa tulla". Lubas kindlasti järgmisel kohal olla. See oli nädal tagasi... Tema kaasa telefon on nüüdseks samuti välja lülitatud - lasterahade päev oli.


Võru maja töömeestel nr 2 ja 3 pidi tööd jaguma maksimaalselt 5-7 päevaks. Alustasidki neljapäeva pealelõunal (sest üks "hommikul ei saanud" ning terve päeva tarbis ohtralt vedelikke), töötasid ka reedel. Laupäeval ja pühapäeval puhkasid ning kolmapäevaks lõppes kokkulepitud tööjupp. Said tasu ja pidid uuel nädalal veel ühe kolme- kuni neljapäevase eritöö tegema. Töömees nr 3 tuli, paariliseks aga poeg. Nr 2 olevat "töövõimetu". Nüüdseks siis juba enam kui nädal.
Tegid nr 3 ja poeg kolm päeva tööd, nädalavahetuseni. Laupäeval said kätte osalise töötasu ja tänaseni pole neist midagi kuulda.

Arutasime meesisendiga, et kuradima hea elu on ikka. Saad oma palga (ja mitte väikese) ning sõna otseses mõttes jood selle maha. Kadedaks teeb, sest mitte ei tule meelde, millal iseendale midagi puhtast ostmisrõõmust mitte hädavajadusest soetatud sai.

.

Foto: Hallitanud Karumsi tooted Prismast

Ost sooritatud 6.08 kella 16,30 paiku Mustika Prismast.

Prisma kommentaar: "Oi kui kahju! Tulge meie kauplusest läbi ja saate uued tooted"
(Nii lihtne! Kas mul on tõesti nii palju aega + vaba raha poodi- ja kojusõiduks???)
Karumsi Eesti esindaja kommentaar: " No eks nad on need estakaadile päikese kätte unustanud... Toon Teile homme uued ja pisikese nänni ka"
(Samuti lihtne - saad uue kraami ja firma pastaka. vms...)


NB! Mustika Prismasse jäi Karumsi koorekreeme terve letitäis ning suure tõenäosusega on ka nendest mingi osa riknenud - minu ostetud tooted on erinevatest sortidest ja erineva säilivuskuupäevaga.

Niisiis: Läti tootjalt Soome poeketi kaudu Eesti lastele. Head isu!