Varahommikul kui pidupäevane vabariik alles magas, sikutas ema mind varbast. Seejärel sikutasime varbast Notsut ja hiilisime alumisele korrusele. Hiilisime seetõttu, et mitte Kutti ja meesisendit äratada. Leppisime nimelt kokku, et hommikupoolikul tegeleme korilusega ja sõidame seenele-marjule.
Minu tungival nõudmisel tegime eile õhtul üheskoos tunnise metsatuuri - pohlad lõunapoolsetel mäekülgedel on hiigelsuured ja tumepunased ehk siis täiesti valmis. Ja kukeseened helkisid tumekollaselt vastu. Ei mingit salakohta - läksime samasse Piusa-kandi metsa, kus kord varem juhusliku peatuse tegime. Ema korjas tunniga liitri prisket pohla ja meie Notsuga kahe peale ämbritäie kukeseeni.
Õhtul ajasin Võru-vanaemast jäänud "kombainid" keldrist välja - ma ole üldse marjakorjaja, kuid kombaini abil kühveldasin minagi poolteist liitrit marju topsikusse ema käsitsi korjatud kolmveerand ämbri vastu.
Peatusime veidi eemal ja sattusime paika kus veerand tunniga ämbritäie kukeseeni noppisime. Oli tükk tegemist, et mitte seentele enne korjamist peale astuda :) Hasarti jagus ja veel mitu kilomeetrit viirastus kollane väli autoaknast.
Keskpäevaks linna naastes on mõnus tunne nagu ikka kui juba varahommikust saati aktiivne olla.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar