Reede, 17. august 2012

Kallis polegi alati kallis

Meil oli valida - kas jätkata ehitusmeestega, kes eelmise nädala lõpuks veel "haigusest" paranenud polnud või võtta uued, kes eelmistest oluliselt kallimad.

Arutasime ja harutasime, kuid töömeestest, kes välja ei ilmu, pole vähimatki kasu. Kuna tegemist objektitasuga, siis samas raha ka muidugi ei kulu :) Ja võtsime kaks uut meest peale, seekord siis soovitustega ja hirmkallid.

Esmaspäeva hommikul helistanud mehed kell 8 ja täpsustanud. Asjatanud ettevalmistustöödega ja palunud kokkulepitud materjalid valmis seada mitte hiljem kui teisipäeval kella kaheksaks. Tööpäevad tehtud aga kella 19-ni. Eile lõunasse naastes, oh üllatust, olid nood hinnalise tunnitasuga mehed teinud valmis vägagi oluliselt enam kui me parimateski unistustes arvata osanuks.
Mehed ise kommenteerisid, et kui ilm lubab, tuleb tööd teha, eks kaardimänguaega jagu sügisel piisavalt.

Meesisend vaatas oma helekollast, jäätisekokteili karva maja ning otsustas, et saagu minu tahtmine ja vahetatud kogu vooder. Katusetöödki ju tellitud.

Mis voodrisse puutub, siis leidus üks lähivalla saekaatri mees, kes ise end kulakuks nimetab. Euro kallimalt kui konkurendid suvalist, pakub ta "vanaaegsete profiilide" voodrilauda. Vaja vaid sobiv välja valida. Tegemist kvaliteetse kraamiga - paksus suisa sama, mis kehvemal põrandalaual. Too "kulak" leidis, et kui meil lauda ikka kohe vaja, siis paneb ta oma saeveski täna tööle ja hiljemalt pühapäeval on vajalik laud valmis. Too mees muide kirjakeelt ei räägigi, suhtlevad meesisendiga murrakus.

Järeldada saab vaid üht - kes tööd teha tahab, sel tööd ka jagub. Oluline on osata terad sõkaldest eraldada.  Ja tegelikult on tulemus sama - kiired mehed küsivad palka enam, kuid närvikulu nendega on väiksem.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar