Nimetamine

Paari viimase nädala jooksul käis kodust läbi mitu nimeraamatut. Moodsamaid, arhailisemaid, erinevate rahvuste taustadega. Ikka selleks, et leida seda kõige ilusamat ja paremat poisslapse nime. Tulemus oli ette teada - viimase kahe aasta ja nelja kuu jooksul ei ole meesterahvale sobilikke viisakaid nimesid juurde leiutatud.
Kaevasin välja Midi puhul aktuaalsena olnud nimekirja ja meesisend välistas need sama meelekindlalt. Deja vu? Peaaegu. Seekord lisas ta kirjalikud põhjendused
Jõudsime ikka ja jälle samade nimedeni ning muutunud polnud ka argumendid nime kasutamiseks ja kasutamata jätmiseks. Lühike. Imelik. Välismaine. Perekonnanimi. Aga ka: seondub ebameeldiva isiku või sündmusega.
Ma loobusin ja jätsin lõpliku valiku meesisendile. Niigi on mul kahele lapsele "kulunud" neli nime. Ja tõele vastab argument, et kummalgi (nagu ka mul enesel) on aktiivses kasutuses vaid üks.

Siirdusime perekonnaseisuametisse ja meesisend kirjutas meditsiinilise sünnitõendi tagumisele küljele: Paul. Nii ongi.