vihmapüha

Maailmarändurist Türgi-vanaema helistas. Et neil on 34 soojakraadi ja päike sirab. Mainis vaid, et olevat ka paremates hotellides ööbinud... Njah. Kui nii palju rännata, eks siis tekib ka võrdlusmoment.
Ohkama võttis. Katsetasime Kadriorgu minekut, ent pöördusime vihma tõttu poolelt teelt tagasi ning veetsime märja veerandtunni Männi pargis. Oleks ehk rohkemgi olnud, kuid Midil õnnestus liumäest alla sõites kahel korral peaga vastu maad põrgata ning nuttu jagus. (Kellele on mõeldud küll väikeste mänguväljakul mõeldud "hüppekatega" liumäed? Ega ometi vanematele ?)

Magasin Mini ja Midiga tunnikese ja tundsin seejärel jaksu hoidistada. Kordasime Notsuga samaaegselt "La Cigale et la Fourmi" jutustamist ning tundsingi end usina sipelgana :)
Marineerisin türgi ube - meesisend kiidab, et head krõmpsud viina peale ampsata. Oh häda ja viletsust - kahest kilost ubadest saab vaid neli pisikest purki ja pean veel tegema. Portsu keeduube pistsime Notsuga matemaatika kõrvale nahka.

Järgmisena võtsin ette boršisupi põhja. Vana lugu, et kõikse kiirem elu on koduperenaistel ja pensionäridel :) Ja sestap haaran minagi tihtipeale lõunasöögi toidupoest, et see mikros soojendada. Plaanin algaval talvel asendada selle tervisliku supiga. (Ja osa väiksematesse purkidesse pistetu viin emale, kes kurdab, et ei oska väikest kogust suppi keeta)