Laupäev, 29. september 2012

Laulvad sõdurpoisid sügisäikeses

Eilsel äikselisel hilisõhtul, keset vihma suurt pladinat ja tuule ulgumist kuulsin esmalt kassi haledat näugu. Olime Miu enne vihmasadu välja lasknud ning ta sinna unustanud. Teel ukseni haaras kõrv lisaks kassi hädakisale vägagi ebameeldivat lärmi. Nagu rühm inimesi käratseks.

Piilusin kardina vahelt :)
Samal hetkel sähvatas välk ning valgustas tammil jooksmas ja jooksu rütmis laulmas mõndkümmet laigulisi vorme kandvaid sõdurpoisse. Kuigi olen neid näinud kümneid ja kümneid kordi möödumas, oli see sel kellaajal ja ilmastikus ootamatu ja kummaline vaatepilt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar