Ehitusmeistrid vol xx

Olin jõudnud unustada lõunaosariikide töömeeste komplekti nr 2.  Need, keda ühel palgapäevajärgsel hommikul ei saabunud ning kellega ühendust võtta ei õnnestunud. Sauna välisseina jäigi haigutama pooleteise meetri pikkune ja poole meetri kõrgune avaus. Paar nädalat hiljem saabus töömehelt sõnum, milles kirjeldati õnnetut avariid. Töömehe autole sõidetud rahulikus P maakonnakeskuses korraga kahelt poolt sisse ning mõlemad avarii põhjustanud sündmuspaigalt põgenesid. Auto muutunud sõidukõlbmatuks ja kindlustus, va petiste kamp :) ei tahtvat kahju hüvitada. Elu nagu politseifilmis. Kurb lugu.

Täna hommikul plõksatas sõnum.
* Tere, kuna jätsit tehtud töö eest viimase raha 75 eur maksmata, siis tõesti loodan, et saite omale selle raha eest midagi ilusat osta. Tänan. Ants (või noh, nimetagem teda siis Antsuks)

Ämmmmm... Kirjutasin vastu, et kokku lepitud meetritasu arvestades oli summa viis korda väiksem ning ei näe põhjust maksta kuna kokkulepitud töö jäi lõpemata.

* Jajah, jätke endale, eks elu Tlnnas kallis kah

Ämmmmm.... Et Palun ilma irooniata. Tööst sai tehtud pool ja järgnes põhjendus, miks ei saa tööd lõpetada. Palkasin üle võtma teised mehed.

* Jätan selle summa Teile. Eks siis oli seda rohkem Teile vaja ja seda pole mõtet seletada, et kellegile teisele maksti. Olen ise lõpetanud teiste asju, samuti tuttavad ja makstud on tehtud asja eest. Aga loodan väga, et see raha aitas oluliselt majanduslikku olukorda parandada. Kõike paremat soovides.


Ja nüüd mul süda valutab. Kas ma olen idioot? Tõenäoliselt muidugi olen :)

Mulle näib, et olles kokku leppinud töö X ja summa Y, tuleb kokkuleppest kinni pidada. Kui töömees kaob ära keset sügavat juulit ja ilmub raha nõudma lume saabudes, siis ei olnud ta tööst ega rahast huvitatud. Võib-olla olen ma vanamoodne ja töö tegemine käibki stiilis, et teen palju viitsin ja siis kui raha vaja. Ning tellija objekt ongi koht, kus järjest soperdamas käiakse.

:(