Rääkisime Midile nädalakese lasteaiast kui imelisest kohast - et pahas tujus või jonniv laps lasteaeda ei saa. Ja Midi vaatas ebalevalt ja igaks juhuks lõpetas enamasti jauramise. Täna saabuski see tore päev, mil meesisend raputas hommikul pool üheksa sügavalt magavat Midi. Väga-väga unine laps topiti riidesse ja toimetati lasteaeda.
Kas jäi päevakava mulle valesti meelde või oli seda muudetud. Igatahes sattus Midi ka õue, õueriieteta. Seega siis teksades, õhukeses jopes ja kinnasteta. Või leiti talle midagi selga.
Esimene päev oli tihe - hommikusöök, muusikatund, õueminek ning kell üksteist kraapisingi rühmaruumi ukse taga. Söögitädi, selline vanaemalik venelanna imestas, et miks nii vara koju kui laps üldse ei nuta:)
Homseks pakkisime kaasa õuekomplekti - rõivafriigist meesisend soetas imeilusa ja paraku ka vastava hinnaga autodega kummiriiete komplekti fliisvoodril ning teatas minu praktilise meele vastuseisust hoolimata, et need on kõikse paremad trööbariided. Näis, kas neid ka teiseks lasteaianädalaks jagub või otsime automustrilisi paikasid :)
Igatahes oli hommikul võrratu kakstund. Mini otsustas sel ajal magada oma tänase ainsa une. Ja mina sõin köögilaua taga hommikuputru ja jõin kohvi ning kuulsin üle pika aja iseenda mõtteid ning kella tiksumist.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar