Meesisend on meil kodus ktegooriliselt keelanud küünalde põletamise. Aeg-ajalt räägib ta värvikalt, kuidas meie karvane kassilaadne olevus Miu lauale hüppaks, üle põlevate küünalde jalutaks ning seejärel välkkiirelt kardinate taha peitu sööstaks. (Meesisendi rahulolematus kassiga sama katuse all elamisest pole saladus. Ja antipaatia on vastastikune - kass ei otsi tema seltskonda.)
Keetsin tänasel padukiirel päeval pelmeene, et koolist-lasteaiast saabujatel oleks otsekohe midagi hamba alla pista. Mini põõnas turvahällis ilu-une jätku ning tekkinud vaikusehetke kasutasin ajaleheuudistesse süvenemiseks. Kuniks kärsahais häirivaks muutus. Gaasipliidil kees pott pelmeenidega. Pliidi kõrval istus hämmeldunud näoga kass, võngutades rahulolematult saba. Saba oli selleks hetkeks juba oluliselt vähem karvane ning muidu punane karvkate tipnes mustaks kõrbenud tuustidega. Õnneks oli ta leeke tõenäoliselt vaid riivanud ning viga sai vaid ülipikk karvkate, nahk kõrvetada ei saanud.
Niisiis, kass osaliselt pöetud, Kui harilikult ajan kiilaks keha ning jätan saba karvaseks, siis seekord on vastupidi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar