Läksin poodi kindla teadmisega, et ostetav ese ei tohiks maksta üle xxx euro. Olen vastaval alal totaalne võhik, sestap kutsusin kaasa sõbranna, kes on umbes sama võhik, aga elulistel põhjustel end natuke enam kurssi viinud. Kahekesi on kindlam müüjate loba kuulata :)
Tulemusena lahkusin ma poest kaubaga, mis maksis xxx+19 eurot. Selgus, et need mitukümmend toodet, mis mahtusid hinna xxx sisse, "polnud ikka päris need". Mõni tootja ei meeldinud, mõni konfiguratsioon oli aegunud, suurus ei sobinud, materjal polnud see. Ja paar toodet ei hiilanud disainiga. Ja ühes kaupluses oli müüja veendunud, et ma vajan seda kõikse odavamat eset.
Ostan ma autot või mobiiltelefoni või arvutit või... koolikotti või riidehilpu, alati läheb pisut üle. Huvitav, kas sellel teemal on psühholoogidel midagi öelda?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar