Pakkimine tundub olevat mu väljakutse ja kutsumus. Seekord mahutasime Mazda taha järelkäru ja puukisime selle silmini kraami täis. Mini vanker. Kohvimasin. Igale lapsele kaks ja endale üks komplekt talveriideid, Notsu laagrivarustus. Hunnik erinevates suurustes saapaid. Veidi uut mööblit, mis vahetab välja viimase eelajaloolise sektsiooni. Paar kotikest kingitusi. Kümneliitriseid õunamahlateoks Tallinna tiritud purke. Kott raamatutega koolitööks. Notsu koolikott õpikutega. Pakke vedanud Meesisend leidis, et järgmise autona ostab ta meile bussi lootuses, et pääseme järelkäruta.
Kui kõik kotid esikust kärusse olid kolinud, avastasin, et nüüd on ruumi parajalt. Seega ei ole meil maja liiga väike, vaid asju on liiga palju.
Lõunas tuli see kraam vastupidi lahti pakkida ning igale esemele oma koht leida.
On kummalised jõulud. Võru peatänav särab kaunistatuna tuledes, keskplatsil seisab uhke jõulupuu. Mu kodumaja hoovis aga vajab hädasti niitmist muru. Sättisin niidukit, kuid mõtlesin, et detsembrikuus seda ei tehta. Lihtsalt imelik tundus. Toppisin niiduki tagasi.
Vihma sajab. Jõulukingid on pakkimata, piparkoogid maitsevad imelikult ja ahju ei ole vaja iga päev kütta.
Jõulukolmnurgad ning kauplustes ostudele õhutavad optimistlikud laulukesed ei loo meeleolu. Jätsin Tallinnas peenrale õitsema roosi, millel kaks punga õitsele puhkemas.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kauneid jõule lugeja poolt!
VastaKustutaAitäh, Jaana ja samad soovid!
Kustuta