Neljapäev, 26. detsember 2013

Pühadeaeg lastega

Rahulik pühadeaeg.
Jõululaupäeva hommik algas itaalia peretüübile kohaselt valjuhäälselt.  Hommikusöögilauas väljendas igaüks oma arvamust õhtuse istumise nägemusest.
Jõudsime kokkuleppele, et Meesisend hoolitseb sooja ahjuprae ning lisandite eest. Notsu assisteerib vanaema jõulusaia ning õunakoogi valmistamisel. Minu ülesandeks jäi organiseerida Mini ja Midi seltsis õue püstitatud jõulukuuse kaunistamine ning teha kaupluses viimased sisseostud.
Ootamatusi jagus - Meesisend tormas Statoili soetama viimast jõulukinki ootamatult külla saabunud tütrele. Saamata sealt kontserdipiletit, sõitis ta edasi Selverisse ja sealt veel Maksimarketisse.

Kuulasime hämaruse saabudes kohalikus kirikus jõulujutlust ning Midi üllatas kirikus vaikse ja viisaka olemisega. Mini ja Meesisend hoolitsesid samal ajal õhtusöögilaua eest. Kolmekilose ahjuprae läbiküpsemiseks kulus plaanitud tunnist (?!) siiski kaks enam ning seni närisime ahjukartuleid ja -porgandeid verivorstiga.
Kinke jagus meie jõuluvanal heldelt - sellel aastal jõudsid enne jõule pärale ka Rootsi- pakid. Parimatest paladest jagus Ikea puidust raudteekomplektidest mõlemale poisile kakluseta nii vedureid kui vaguneid ning Notsu ehmatas end uue Iphone´iga tõtt vaadates tükiks ajaks sõnatuks. Midi pahandas suuski nähes häälekalt lumepuuduse üle.

***
Magasin täna hommikul keskpäevani mõistmata väsimuse põhjust.

Ärgates paistis akendest sisse siravkollane jaanipäevane päike ning termomeeter näitas üheksat soojakraadi. Palju ei puudunud, et oleksin poisid dressipluusides hoovile lubanud. Riisusin rõõmuga lehti (tööd ei luba mu ema jõululaupäeval teha) ja jalutasime üheskoos mänguväljakule.
Edasine enam nii rõõmus ei ole. Midi varbas on hoolimata kahenädalasest ravis jätkuvalt mäda ning siia saabudes kaebas ta ka valu üle sõrmes. Üle vaatamisel selgus faktina taas küünevallipõletik. Pärastlõunal tõusis Midil lisaks palavik ning itaalia-perekonna stiilis peetud arutelu otsustas saata minukese koos Midiga kohaliku haigla erakorralisse vastuvõttu. Jah, Tallinna Lastehaiglast on meid kahe nädala jooksul kaks korda välja visatud - küünevalli all olev mädapaise ei ole põhjus nende tülitamiseks. Võru valvearst, gastrolöör Tartust, vaatas vaikides kääre põrnitsenud Midi üle, arutas õega lõikuse vajalikkust ja otsustas salviga ravimise kasuks. Meid kutsuti tagasi sidumisele, vajadusel kaks korda päevas. Midi, mõistnud valutut ravi, näitas lahkesti ette nii juba paraneva varba, kohe haigestuva varba (Midil on rumal komme sõrme- ja varbaküüsi närida) ning valutava sõrme. Haiglast lahkudes väljendas Midi hiiglaslikku rahulolu oma kolme seotud jäseme osas. Palavik langes 38,7 ->37 ning rahule jäi ka valvearst. Ooteruumis olime ainukesed patsiendid!  Need depressiivsed väikelinnad, kus kõigil alati on aega...

***
Viisin Notsu Kurgjärvele talvelaagrisse. Jõudsime bussi saabumise meluks. Mu suur laps palus abi kuupmeetrise koti tuppatõstmisel ning viskas treppidest sööklasse laskudes seltsimehelikult käppa - tšau. Üsna alles, kõigest paar-kolm aastat tagasi saabus temalt aeg-ajalt meeleheitlikke telefonikõnesid palvega sõita otsekohe Kurkale järele... Seisin parklas oma auto täistulede valguses ja nägin bussiga Tallinnas saabunud trennikaaslasi teda taaskohtumisel kallistamas. Pugesin autosse ja logistasin mööda ekstrakäänulist Haanja teed tagasi. Nojah, võib-olla on mu kümneaastased Timberlandi matkasaapad, mida metsajooksuks pakkusin, tõesti teismelisele totakad.

***
Kui kolmikut koos ei ole, valitseb majas jõulune vaikus. Aeg-ajalt nõuab Midi küll taga õde ja aipäädi koos ängliböödsidega.

***
Logisin sisse ülikooli e-õppe portaali. Õppejõud, kes minu uurimustööd juhendanud täpselt kolme kirjareaga, hindas mu uurimustöö esmaversiooni ümmarguse nulliga. Tähtaeg lõppversioonini - kaks nädalat.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar