Ühel aastatetagusel päikesest säraval, soojal ning igavikulisena tunduval suvepäeval lugesin ma lõunas vedeledes J.Eugenidese raamatut "Süütud enesetapud".
Rohkete auhindadega pärjatud teos, raske sisuga mõtlema sundiv raamat. Ma ei leia sageli võimalust jutukaid "neelata" ning sellise aja tekkides tahan ma lugeda midagi, mis liigutab ning hinge poeb.
Tahtsin juba sel ammusel igipikal suvepäeval filmigi vaadata, kuid Amazonist tellimine tundus keeruline. Mõne nädala eest sattusin rääkima T-ga ning hea inimesena vedas ta selle minu jaoks kättesaadavaks.
Niisiis seitsmekümnedate eeslinn kuskil Ameerikamaal mikihiirekülas, mida sisututvustus nimetab "Michigani äärelinnaks". Viis teismelist õde, kes janunevad elu järele, kuid valivad surma. Hoolimata süngest stsenaariumist film ei masenda. Võrratu muusika Airilt ja suurepärane näitlejatöö.
Kvaliteetselt veedetud laubane /lastevaba/ poolteisttund.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar