Reede, 27. juuni 2014

Jaanijärgselt lõunas

Jäime jaanijärgselt lõunaosariikidesse - minukese kolmik pluss üks. Teismelistega on lihtne - inimõigusteks on internetiühendus, millele lisada väikelinna vabaduse võlud. Tallinna äärelinna autostunud tüdrukud luban siin rahumeeli kohaliku kaubanduse tuurile, hängima randa - tundma end suurte ja iseseisvatena. Öise "kummitushääle" kuulmise järel kolisid tšikid privaatselt ärklikorruselt siiski elutuppa madratsitele ning... jätkasid seal magusalt tondijuttude vestmist. Hommikul avastasime, et "häält" tegi emma-kumma nutiriistas olev äpp, mis kas süüa-juua või muud tähelepanu nõudis. Kihistamist jagub vähemalt keskööni ning hommikud ei alga meil enne kümmet. Oh õudust, hommikustki sööme pidzaamades... Loobusin hommikupudru keetmisest ning vorbime kas võileibu või sööme hommikuhelbeid jogurtiga.

Väikelastega on nukram, tüdrukutesse klammerdunud Midile tuleb sageli minul tegevust leida. Väljas aga sajab lõputult. Kuhjasin tulles kaasa hunniku lühikesi pükse ja t-särke. Toppisin need nüüd kotti tagasi. Toas on niiske ja väljas haledalt märg. Siiski õnnnestus kahe vihma vahel muru nudiks niita.

Jaanijärgne poolik nädal oleks justkui loodud igavusse suremiseks. Vaatasin järele - kultuurimaja näikse puhkavat ja ükski suvetuur siia ei satu. Ja iseennast korrates - väljas on märg ning kaheteist kraadise õuetemperatuuriga ei kisu isegi uksest välja, rannast rääkimata. Käisime kohalikus "veekeskuses", loodusspas - lõbustasime ennast ja üht vanemate poolt unustatud mudilast. Nii umbes esimese klassi noormees kiitles, et vanemad lubavad al teha kõike, mida hing vaid ihaldab. Ja kinnitust see saigi - tema ema juhuslikult tabanud meie pall teenis käratuse minu aadressil :)

Eilse päeva tippsündmuseks osutus Maxima 40% allahindlus, kust üks tšikk leidis kummikud, teine kingad ja poistele saime samuti nipet-näpet. Et välja oli juba sõidetud, tiirutasin nendega ringikese lähikonnas. Rõuge, Haanja. Seenemetsas leidus priskeid mustikaid ning kollase National  Geographicu raami ees vorpisime pilte. Sadas - ei oskagi öelda, kas ikka või jälle.

Kokandustundides omandatu praktiseerimiseks valmistame täna pastat. (tsiteerides teismelisi: ja pea meeles, et need ei ole mingid keedetud makaronid viineritega) Tujud on siin muutlikud - alles leiti, et lõunasöök pole oluline - menüüs valitsesid pelmeenid hapukoorega ja... külmutatud pitsa. Karbihunnik ulatubki juba prügikasti kaaneni :)





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar