...

Kolisime taas lõplikult põhja. Meie mahukas mahtuniversaal oli nii suveks lõunasse kolinud kui ka mingil muul põhjusel ajutiselt sinna sattunud esemetest pungil. Alates akuga murukääridest kuni Notsust jäänud puidust söögitoolini sai pakitud ja pealinnakoju toodud. Notsu korjas aiasaadusi - meie firmaõunu, tundmatuid suuri, aga ka kuldrenette. Peenrast rändasid linna kurgid ja viinamarjad. Porgandid said otsa enne kui keegi neid pakkida üritas. Kastidesse mahtus nii kreegimoosi laar kui kurgipurgihunnik. Viimaste lugemise lõpetasin kolmekümne juures. Mäol pöörasime tanklasse ja kulgesime koju Paide-Türi-Rapla kaudu. Üle kogu vabariigi sadas lauspaduvihma ning kohati kihutasime läbi pilvede nagu mäestikus. Tänu eriti halvale ilmale leevendus seekord igasügisene viimase-lahkumise-valu.
Järgmisest päevast on lihtsam mitte kirjutada ja  kustutada see ajust. Olgu vaid öeldud, et keegi ebakena inimene pätsas meie kassi hoomamatutel eesmärkidel. Väsinud ja stressis, kuid punane on taas kodus tagasi.

Tänane päev kulges tõusulainel - Mini sai kaks aastat vanaks. Üllatuslikult ootas ta sünnipäeva väga ja oli elevil nii külalistest, kinkidest kui ka lasteaiaga alustamisest.

Iseenese vaimse tervise huvides asusin tasakaalu otsimisele. Et elu ei kulgeks nagu ameerika raudteel kuristikust mäkke.