reede, 29. august 2014

Teismelise koolikott

Notsu koolis lõpeb koolivormi kandmine viiendas klassis. Kuuendast alates kolivad lapsed "suurde majja" ning võivad riietuda kuis iganes meeldib. Välistatud on vaid teksapüksid ja nabapluusid. 

Suvel kolasid kaks värskelt koolivormist vabanenud tibi lõunaosariikide kaubamajas valides kooliriideid,  Üks oli välja valinud kollase ja teine roosa... varrukateta neoonkleidi, mille õlaõmblstesse kinnitatud jäme "kuldkett". Ümberveenmine osutus arvatust pikemaks protsessiks, mis koosnes arutlusest materjali ja lõike üle. Lõplik lahendus saabus õnneks koos mu õetütrega - kelle väikseks jäänud või muudel, vaid teismelistele teadaolevatel põhjustel välja praagitud riidelaadung prügikottides Notsule maandus. Lisandusid leiud lõunaosariikide suurepärastest teise ringi poodidest ning valitud eksemplarid Rootsi kaubandusvõrgust. Täpikese lisas Meesisendi tütar, kes kolimise käigus oma riietekapi ja kosmeetikakoti tühjemaks sorteeris. Vähemalt on rõivamure hetkeks lahendatud ning pigem tuleb kapp kriitiliselt üle vaadata - mahul on piirid. (See faktike ei takistanud meil aga täna uut paari täiesti ebapraktilisi roosasid pükse soetamast - naisterahvad, noh)

Vabaduse tulemusena muutus sobimatuks ka koolikott. Roosade kantidega pruun velvetranits hiiglaslike 3M helkurite ning tagasihoidliku tikitud hobusega pärines ranitsate paradiisist Saksamaalt. Komplektis sisaldusid ka pinal ja sussikott. Aasta aastalt imestasin ma kahte asjaolu. Esiteks selle õrnana tundunud materjali vastupidavust ja teiseks, et Notsu nõustus sellega viis aastat kooli vahet käima. Varasuvel suurpuhastuse käigus teatas Notsu aga resoluutselt, et ranits läheb mälestuseks kappi ning seda ei tohi ära anda ega välja laenata. Nojah.
Möödunud paar kuud on Notsu veetnud Amazonis ja Ebays uue koolikoti otsinguil. Esitleti suure rannakoti tüüpi roosakirjuid, seejärel suure poekoti tüüpi tagasihoidlikumaid. Järgnesid nahksed naistekotid. Meesisend nõustus Notsule eraldama oma varudest ühe asjaliku brändikoti. Soovitasin lahkesti seljakotte, mida Notsu sõnul kannavad vaid "esimese klassi tited"... Poolkohustuslikus korras soetasin  Rootsist olemuselt ja välimuselt sobiva õlakoti, mille õmblused tundusid õpikutelaviinile vastu pidavad olema.
Tõehetk saabus loodetust lihtsamini. Täna jagati koolis õpikuid. Notsu haaras oma õlakoti ning lisasin sellesse hoolimata lapse puiklemisest omalt poolt ühe kangast ostukoti. Igaks juhuks.
Koolist saabudes olid õpikuist pungil mõlemad. Notsu puhises veidi, istus arvutisse ja teatas, et seljakott tuleb kiiremas korras ära tellida. Ja mitte igasugune, vaid paksu ja tugeva seljaosaga - muidu muutuvat ta küürakaks ja õlad väsivat ka ära.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar