Istutasin sinna kümme kurgitaime ning kaks lisasin sinna, kus möödunud aastal tulutult arbuusi kasvatada üritasin. Katsin taimed kahekordse kattelooriga ning kurgipeenra nimeks sai "isekasvav" - keegi niikuinii ei kasta, kui saaki tuleb, on tore.
Vilu juuni tegi oma töö ja jaanipäeva paiku loori kergitades vaatasid vastu nii paarkümmend sentimeetrit pikad lühikesed taimed, õisi eikusagil, viljadest rääkimata.
Järgmisel korral lõunasse sattudes korjasin kokku kõik viljad, millel pikkust mõni sentimeeter - tegin neist suupistekurgid.
Ja viimati saabudes olin ma ausalt südameataki äärel - peenralt korjatud saagist jagus värskeks salatiks ning lisaks ka 21 konserveeritud purgiks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar