Neljapäev, 16. oktoober 2014

Arvutikursus pikaajalise kogemusega algajatele

Arvuti taha sattusin ma esmakordselt 1992. aasta suvel, mil töötasin suvesekretärina ühes edumeelses it-ettevõttes. Sellest väikeettevõttest kasvas välja juhtiv tarkvaratootja, kuid tol ammusel ajal töötati ühes kahetoalises Mustamäe korteris, kus viis lauda ja igal neist lauaarvuti.
Õppisin kirjade koostamist - tähed, reavahetus, salvestamine, printimine. Kasutusel olid ka moodsad salvestusseadmed, flopidiskid. Selles firmas kohtusin esmakordselt arvutimänguga - Tetris.

Püsisuhe arvutiga sai alguse lehte tööle minnes, aastal 1998. Minu luksuslikult isiklikus lauaarvutis ketras Windows 95 ja netibrauserina töötas Internet Explorer. Avaleheks oli neti.ee ning aeg-ajalt osalesime tarbijamängudes. Ühe suurettevõtte kümnepäevases kampaanias võitis meie kümneliikmelisest osakonnast iga päev keegi, mõni koguni mitu korda kampaania jooksul, kuniks... korduvvõidud kampaania reeglites keelati ning mingil päeval jäi seetõttu auhind välja andmata.

Istusin arvuti taha ja hakkasin tööle. Mind ei ole arvutialaselt eales koolitatud - põhjendusega, et olen vilunud kasutaja. Valetan - kui ettevõte Pegasuse kirjaprogrammilt Outlookile üle läks, toimus ühepäevane koolitus.
Ja nii olen ma kuusteist pikka aastat koostanud ja saatnud kirju ning pakkumisi. Kaitsnud bakatöö, milles sisaldus sadakond lehekülge teksti, tabeleid ja skeeme ning esitlenud seda komisjoni ees. Olen valmistanud ja kasutanud tabeleid ning koostanud neist esitlusi. Hallanud faile kaustades. Tööle asumise aastal soetasin endale arvuti ka koju. Mõni aasta hiljem vahetus see läpakaga, hiljem lisandus puutetundlik telefon. Olen surfanud netiavarustes, tellinud aegade hämaruses ka naljakaid tasuta asju proovimaks kas tõesti tuleb kohale (tuli, Ameerikast saadetud brošüüre on siiani riiulites) Toimetan nii Mac´i kui PC-ga, läpakaharjumusest töötan hiireta.
Ja aeg-ajalt tunnen ahastust, et ma ei oska arvutit absoluutselt kasutada...

Septembris asusin kursusele, mis mõeldud abistama lastega kodus olevaid emasid tööturule naasma. Kakskümmend kaheksatunnist päeva täis klassitööd e-turunduse nime all. Õppekavas sisaldusid nii Word, Excel kui Powerpoint, lisaks ka Photoshop ja Indesign. Süveneti ka ainetesse nimedega e-turvalisus, failihaldus ja internetisuhtlus.
Ühtäkki avanes mu ees arvuti võlumaailm. Asjad, mida ma aastaid menüüdes tuhnides avanud, on kättesaadavad klaviatuuri lühikäsklustena. Ja neid lühikäsklusi on kordades enam kui mulle seni teada olnud ctrlC, ctrlX, ctrlV, ctrlA, ctrlZ ja WinE...
Ma muudkui kribasin, ajasin näpuga järge konspektides ja muudkui hämmastusin... et Excelis saab valemeid laduda üksteise peale, et Powerpoint võimaldab teha ka kujundus- ja pilditöötlustöid, et Wordi stiilide abil saab pikka teksti toota hoopis lihtsamalt, et ... Ahhetasin iga päev ning muutusin üha mornimaks.
Oleks mind ometi saadetud mõniteist aastat tagasi arvutikursusele nende lugematute suhtlus-, müügi- psühholoogia ja jumal-ise-vaid-teab-mis teemalistele veel. Need lõputud konverentsid ja nõupäevad võinuks olemata olla. Ma oleks töötanud hoopis kiiremini ja efektiivsemalt, jalgratast pidevalt leiutamata. Sooritasin ka ECDL-testid ning olen, ic, diplomeeritud professionaal arvuti kasutamises. Avastasin ka, et koduarvutis lohiseb mul endiselt aegunud Office 2003. Uus, 2013. aasta Office on hoopis kasutajasõbralikum. Omandatud teadmistega suudan alustamata magistritöö hoopis lihtsamalt üles ehitada ning vajalikud analüüsid kiiremini valmis saada.

1 kommentaar:

  1. Ja kus on tänusõnad inimesele, kes sul sinna tungivalt soovitas minna :)?

    VastaKustuta