Head uut aastat!

Näärihommikul
Valeeria Villandi

Kuusirp jääb üha kahvatumaks taevas,
vaid lumi kiirgab, kumab silmapiir.
Tuul tõukab pilve täies purjes laeva
ning aknas ärkab
koidu esikkiir.

Õhk tulvil kargust,
puudelt poetub härma,
veel viimsed tunnid looja lähevad.
Aoaegne külm
taob paugatusi kärmalt,
koer haugub unes
veidi kähedalt.

Nii algab hommik.
Keegi veel ei liigu.
Linn magab.
Maa on laia lume all.
Ning korsten süütab esimese piibu
sel aastal,
alles praegu algaval.

Uus aasta!
Palju on sul teid ja radu.
Sa oled kõigi võimaluste maa.
Kõik sinu päevad
on me endi jagu,
ja mis me nendest teeme,
see neist saab.

Uus aasta!
Kõike loendada ei jõua,
mis kirja pannakse su raamatus.
Sa oled õrn ja karm,
sa kingid, nõuad,
sa toetad nõrka,
nuhtled saamatut.

On näärihommik.
Keegi veel ei liigu.
Linn magab.
Maa on laia lume all.
Koit läidab oma esimesed triibud
sel aastal,
alles praegu algaval.

Pärineb luulekogust "Hüpe homsesse", Eesti Raamat, Tallinn 1974.