Iga asi saab kord otsa ja nii lõppes ka möödunud ko-hu-ta-valt kiire nädal. Tegemisi nagu emadepäeva pidu lasteaias jagus veel eilsesse esmaspäevagi. Täna hommikul võtsin aga arvuti voodi alt välja, tõmbasin kardinad ette, nagu omaaegsel bakatöö kirjutamise kõrghetkel. Laadisin arvutisse 900 lehekülge raamatuid ja asusin kümnelehelise case-study kallale. Colin Sparks mulle üldiselt meeldib või noh, meeldib teistest sarnastest uurijatest enam. Vaatasin üle - tähtaeg ei olnud mitte 12.05 vaid 02.05 :) Ignoreerisin telefonikõnesid, skaibipiiksatusi ja ühendusi facebookis - mul oli tööaeg. Pealelõunal kell neli saatsin õppejõule meili ühes vabandustega ära (nagu keegi hilinenud tudengite vabandusi lugeda viitsiks) võtsin pidzaama seljast, käisin duši all ja läksin poistele lasteaeda järele. Meesisend sügas õhtul kodus kukalt ja uuris, mille paganaga ma päevade kaupa küll tegelen...
Ostetud said ka leeripeole sõiduks vajalikud laevapiletid, samaks ürituseks imearmas Vera Wangi kleit, mis mu jämeda kere ümber nagu kile viineril ei ole. (Notsu küll pööritas taas silmi, aga tuletasin endale meelde, et sama tegin mina tema valikut poes vaadates. Ju meil on ealised iseärasused maitsete lahknemise osas.) Puuduvad veel kingad, aga sellega tegeleme hiljem, homme näiteks.
Korkisin konjaki lahti ja valasin priske klaaspõhja. Juba homme võin koristada pooleteise nädala jagu sodi, toimetada aias kõik edasilükatud tegemised. Ma luban, et ärkan juba kümne paiku üles ja hakkan pihta.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar