Neljapäev, 6. august 2015

Kuumal päeval lõunas

Rangluumurrust hullem on olla rangluu murdnud lapse vanem. SPD-lastel on teistsugune kehatunnetus. Juba varasemast tean, et Midi valutunnetus on keskmisest kõvasti väiksem. Vaid paaril korral päevas kuulen teda ohkamas valu üle ja valuvaigistit sunnin teda võtma mina. No vähemalt ei protesti ta enam tablettide vastu. Õpetan nagu kunagi oma jonnakat bernhardiini - kui teed seda, saad toda ehk preemiat.
Midi ise roniks heal meelel koduhoovi mänguväljakul ja kihutaks rattaga randa. Idee poolest ju võiks ja saaks, kuid ei luba, kartes juhuslikku kukkumist. Vaatan sõna kõige otsesemas mõttes laste järele ja otsin rahulikumaid tegevusi. Seinale sai pandud rõngaste viskamise mäng, pea nelikümmend aastat vana :) Ma tahaks ujuma, kuid Midi traksid tekitavad nõutust - kaelani vette saaks ju pugeda, kuid rihmade kuivatamisega jääksime hätta.

Masendusse vajunult ehitasin tänasel soojal päeval valmis esikukapi. Lõunas näitas autotermomeeter kohati 27 kraadi, mis on vist selle suve rekord. Mina aga mõõtsin seinu, pagesin konditsioneeritud poodi, valisin, laadisin trelli, lõikusin detaile, pagesin uuesti poodi ning valmis ta saigi - üks korralik Elfa-süsteem. Ma vannun, et enam iial ei lähe ma odava lõksu - üks Tallinna-kapp, mis valmistet tundmatu nimega süsteemist oli logu juba luues.
Riided kogusin sahtlitesse Tallinna-esikukapiga samal põhimõttel ehk igale oma sahtel. Mini sahtlisse kuuendat dressipluusi toppides diagnoosisin end rõivasõltlaseks. Ja jalatseid on meil majapidamises nagu tuhatjalgsel. Ainuüksi Notsu trennitosse sai kokku kolm paari - hea, et nad korraga siin, lõunas, on. Vähemalt ei allu ma provokatsioonidele osta veel üks paar "neid päris õigeid".

Hilisel õhtutunnil käisime kirsse ja marju korjamas. Lapsed keeldusid kategooriliselt vanaisa külastamast. Nautisime empsuga rahu ja vaikust ning hommikul alustame moosirallit.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar