Tekkis võrdeline seos - mida enam mõtlesin puuduvast komponendist, seda enam isutas rummikoola, eriti just koola järele. Luban lahkesti ette kujutada end helesinises pidžaamas ja märgade juuste ning krussis närvidega köögilaua
ääres ahastamas.
Notsu! No milleks on mul suur laps? Startisime Statoili poole kell kakskümmend kolm null kaks ehk kaks minutit kohaliku Koomamarketi sulgemisest hiljem. Mina, helesinises pidžaamas, üll kerge sulejope rooli taga kindla teadmisega autos istuda. Notsu kui tõeline teismeline sättis end "väljaminekuks" kenasti rõivisse. Autos tõdesime, et me polegi öiseid poetuure varem teinud! Notsu oli kergelt ärevil, uurides, kas kokakoola ostmiseks ei pea ehk samuti dokumenti esitama :)
Õnneliku lõpuga bensukaskäik - saime kaks suurt kokakoolat. Naastes kupatasime voodist välja Meesisendi - joogisegajaks ja lobisemiskaaslaseks. Ja kahest rummikoolast liigseks osutunud koka valas Notsu endale. Valisime ühiselt Notsule ka ebayst koolikotti, kuid konsensusele ei jõudnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar