uitmõtted. teisipäev.

Päikeseline kevadilm.
Rulluiskude laagrid olid ära vahetatud, äkki homme teeks hooaja avasõidu - paneks jalga uued sõiduretuusid ja peale jope ja mütsigi pähe ja lihtsalt prooviks:)

Tänasest on mu telefonimured mõneks ajaks murtud - uus nokia 6080 sai ostetud. Hea koolivend abistas valikul, vormistas ostu ja tegi sutsuke allahindlustki. Vana LGS5000 aga tuleb remondist. sedakorda siis jäädavalt maha kantuna.

Homme on ka psühholoogipäev. Ootan väga, sest ma ei saa endaga endiselt hakkama - iga pisimgi asi viib mu endast välja, temaatiline siis. Tänasel ilusal kevadpäeval ei suutnud me isegi 30 minutit mere ääres tülitsemata jalutada. Time to say goodbye...?
Tahan psühholoogiga jagada seda turvalisuseteemat. Kuhu iganes ma ka ei läheks, mida iganes ma ka ei teeks, üdini hädas olles on mul mingi teatud kindel grupp inimesi, kes mu rööpasse toovad. Ma ei saa aru, mis neid seob, sest tegelikult ei kurda ma ühelegi neist oma muresid. Nad lihtsalt on ja nendega on ka kõikse raskemal päeval hea olla... Pean oma probleemidele lähenema teadlikumalt...
Olen väsinud, aga und ei ole. Siiski - täna ei jaksa ma koolitööde graafikut ette võtta. Lükkame homsesse. Hammas valutab ikka, palavik on ka pisut ja ma lihtsalt ei taha ega jaksa midagi.